Polaarretke meeskond jõudis Gotlandile

«Päris esimene päev oli meil täielik plekk ja sõitsime nagu siledat maanteed mööda. Pärast Tahkunat keeras meile tuul vastu. Tormi ei saanud, aga ütleme nii, et merevõõramad inimesed olid meil ämbrivahis. Said oma ristsed kätte,» kirjeldas laeva pootsman Maris Pruuli teekonna algust.

Visbys võtsid polaarretkele suunduva purjeka meeskonna laevalael vastu Eesti aukonsul Gotlandil Riina Mai Noodapera ja kultuuriatašee Rootsis Illimar Lepik von Wirén. Õhtuks kutsus aukonsul ekspeditsiooni meeskonna endale külla.

«Siin tuld ei tehta, aga juuakse koduõlut. Mitmed inimesed on rahvariietes nii, et me saame toreda kogemuse rootslaste jaanilaupäeva kommetest,» rääkis pootsman vestluse ajal Postimehega Ardre meiupuu juures viibides. «Õhtul õnnestub [aukonsuli juures] isegi väikene lõke teha ja meile lubati mitmeid kohalikke mänge õpetada. Nii, et meid ootab täna kuival maal tore piduõhtu.»

Pruuli tähendas, et alati peab olema õnne, kuid nad on omaltpoolt teinud enam-vähem kõik selleks, et polaarretk õnnestuks. Purjekas on kodumaises laevaehitusfirmas Baltic Workboats enne teekonda üksipulgi uuesti üle vaadatud, mitmed süsteemid ja inventar dubleeritud ning proviant koos muu tarviliku kraamiga pardal.

«Mul on ettevaatlikult süda rahul,» tunnistas Pruuli. «Oleme hästi optimistlikud ja hästi, hästi ettevaatlikud. Loodame, et meil on õnne. Jääkaarte näeme praegu umbes iga nädala tagant. Sulamine meie läbipääsuteedel on selgelt edenemas, aga ega enne augusti muidugi me sinna [Loodeväilale] sisse pugema ei hakka.»

Ta lisas, et meeskonnal on plaanis enne üle vaadata Gröönimaa läänekülg, kuivõrd saare idaküljega tehti tutvust kaks aastat tagasi. «See on tohutult põnev. Nii, et isegi enne Loodeväila minekut ootab meid palju põnevat ees,» märkis pootsman. 

Laeva kapten Meelis Saarlaid tõdes, et Admiral Bellingshauseni liikumisgraafik on üsna tihe. «Meie tempo on pöörane. See tähendab, et peame midsommari rõõmsasti Gotlandil ära ja homme hommikul kell üheksa tahaks juba Visbys otsad kai pealt lahti anda ning võtta kurss järgmisele saarele, milleks on Bornholm,» kõneles ta.

Reisi algus sobib Saarlaiu sõnul hästi ka talle endale sisseelamiseks ning meeldetuletamiseks. «Väga tore on tegelikult siin praegu vaikselt tiksuda Läänemerelt Põhjamere poole. Suurem osa sadamatest, kus peatume ja kust läbi käime, on tegelikult meie poolt varem külastatud. See annab minusugusele mehele jälle natuke julgus- ja kindlustunnet juurde,» tähendas kapten, kelle jaoks on teekond Šotimaani varasemast suuresti tuttav.

«Botnika (Eesti jäämurdja ja mitmeotstarbeline varustuslaev - M.M.) kaptenid on mulle öelnud, et nemad on aastaid üle Põhja-Atlandi ookeani käinud jaanipäeva paiku, võib-olla törtsu varem. Ookean on siis alati olnud väga sõbralik. Eks me loodame, et ka seekord,» lisas Saarlaid.