Politsei tabas ligi 60 000 eurot välja petnud pangakelmi

Politsei sai 25. mail teate, et Jõhvis püüdsid kelmid, kes esitlesid end Eesti Panga töötajana ja politseinikuna, eakalt mehelt välja petta 9000 eurot. Seni tuvastamata isikud helistasid mehele ja rääkisid talle politsei salaoperatsioonist, mille eesmärk on pangatöötajast kelm kinni püüda, teatas BNSile Ida prefektuuri pressiesindaja. Meest juhendati kogu oma raha pangakontolt välja võtma ja järgmisel päeval Eesti Panga kullerile üle andma.

Ida prefektuuri kriminaalteabetalituse juhi Marika Vodja sõnul pidi raha üleandmine toimuma 26. mail. Enne petuskeemi lõpuleviimist sekkusid niinimetatud operatsiooni päris politseinikud, kes hommikul Jõhvi kohale sõitnud väidetava Eesti Panga kulleri vahetult raha üleandmisel ka kinni pidasid.

«Kinnipeetuks osutus Läti kodanik, kelle vastu kogutud tõendid andsid alust kahtlustada teda viimase kolme kuu jooksul veel vähemalt neljal korral samasuguses petuskeemis Eesti kannatanutelt raha kokku korjamises, millega tekitati ligi 60 000 eurot kahju,» rääkis Vodja.

Läti kodanikult võeti ära ka Eesti Panga nime ja muude sümbolitega raha vastuvõtmise-üleandmise võltsitud dokumendid. Menetluse käigus on tuvastatud, et samasuguseid Eesti Panga kirjadega dokumente andis Läti kodanik raha kättesaamisel ka teistele. «Kuna meest oli alust kahtlustada mitme kelmuse toimepanemises ning vältimaks tema menetlusest kõrvalehoidumist, pidas prokuratuur vajalikuks taotleda isiku vahistamist kaheks kuuks, mille kohus ka rahuldas,» ütles Vodja.

Ka märtsi lõpus pidas politsei Tallinnas kinni kaks inimest, keda kahtlustatakse samasugustes Eesti Panga kulleri legendiga kelmuste organiseerimises. «Kahtlustuse järgi on nad seotud 40 000 euro välja petmisega kahelt inimeselt. «Kullerid» pidas politsei kinni naistepäeval Narvas ja nendelt leiti sarnased Eesti Panga kirjadega võltsitud dokumendid,» lausus Vodja.

Mõlemat kriminaalmenetlust viib läbi Ida prefektuur ja menetlust juhib Viru ringkonnaprokuratuur.

Politseinik märkis, et ehkki teolt tabatud kelmide puhul õnnestus politseil kahju tekkimist ennetada, on juba toimunud sündmustes kaotatud raha tagasi saamise võimalus paraku üsna väike.

«Välismaal kelmidega koostööd tegevad kohalikud «kullerid» toimetavad raha esimesel võimalusel riigist välja ning raha edasise liikumise jälgimine on raskendatud. Seetõttu on politsei parim võimalus kahju tekkimist vältida teha ennetustööd ja püüda kinni kelmustega seotud kohalikud kurjategijad. Internetis levivad pakkumised liitumaks taolise kuritegeliku skeemiga võivad küll tähendada lühiajalist hõlptulu, kuid varem või hiljem ristuvad selliste inimeste teed politseiga, mis omakorda toob kaasa kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise ja kriminaalkaristuse,» rõhutas kriminaalpolitseinik.

Politseinik tuletas meelde, et politseinikud ega pangatöötajad ei vii inimestega läbi salaoperatsioone, mis hõlmavad tema raha kellelegi üle andmist. Politsei ega pangad ei uuri inimeselt telefoni teel tema isiku- või pangakontode andmeid. «Kui helistatakse politseist või pangast, võib alati küsida kohtumist politseijaoskonnas või pangakontoris ja ise veenduda, kellega päriselt vestlus käib. Samuti on lihtne sellise kelmuse puhul petturid tuvastada, rääkides nendega telefonis eesti keeles – üldjuhul sellised petturid eesti keelt ei valda,» toonitas Vodja.

«Tegu on mitmetest lülidest koosneva hästiorganiseeritud rahvusvahelise kuritegevusega ja raha on pea võimatu tagasi saada. Meie nopime üles Eestisse jõudnud petuskeemid ja püüame tabada siin toimetavad kelmid, kuid tegelikku äri juhitakse välismaalt. See omakorda tähendab, et meie inimesed peavad oma raha ja kaubaga toimetades olema äärmiselt ettevaatlikud, et mitte petta saada ja suuri kahjusid kanda,» sõnas kriminaalteabetalituse juht Marika Vodja.

Kui kellelgi on olnud sarnase petuskeemiga kokkupuuteid, palub politsei sellest teada anda telefonil 33 72 474 või kirjutada aadressile sergei.sei@politsei.ee.