Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Kallas: tundub, et ajakirjanduse käibemaksu ajutine alandamine oli lihtsalt viga (10)

Kaja Kallas küsis riigikogult mandaati valitsuse moodustamiseks. Foto on illustratiivne
Kaja Kallas küsis riigikogult mandaati valitsuse moodustamiseks. Foto on illustratiivne Foto: Tairo Lutter

Peaminister Kaja Kallas (RE) rääkis kolmapäevases infotunnis, et nii nagu on Eesti ajakirjandus aastaid üheksaprotsendilise käibemaksuga ilmunud, ilmuks ta sama moodi ka edaspidi. 

Ajakirjanduse käibemaksumäära alandati mullu üheksalt protsendilt viiele, nüüd plaanib koalitsioon endise määra taastada. Sellele reageerinud Eesti Meediaettevõtete Liitu kuuluvate üleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajate avalduses märgiti, et Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja väliskanalite mõju.

Isamaalasest riigikogulane Riina Solman päris peaministrilt, et kui maksumäära tõstmisest saab riik oma rahakotti juurde neli miljonit eurot, siis kas on hinnatud selle vajalikkust ja kas valitsus kaalus ka maksutõusu ära jätmist. 

«Loo moraal on, et ükski heategu ei jää karistamata,» nentis Kallas, lisades, et käibemaksu alandamisest hoolimata on ajalehtede hinnad tõusnud 10,25 protsenti. «Ajalehtede hinnad ei langenud isegi üheks hetkeks.»

Solman nentis, et inflatsioon on tabanud ka meediamaju, ent Kallase sõnul on ajalehtede hinnad üldisest hinnatasemest rohkem tõusnud. «Kui võrrelda maikuu taset detsembriga, on ajalehed kallinenud 8,4 protsenti ajal, kui üldine hinnatase on 4 protsendi võrra tõusnud,» tõi Kallas välja.

«Mis juhtus veel peale ajakirjanduse maksu alandamist? Esmaspäevased lehed läksid kinni, hinnad tõusid,» loetles ta.

Peaminister toonitas, et reeglite järgi võib teha kaks käibemaksuerandit, üks neist kehtib juba ravimitele. Majutusasutustega suheldes jõudis valitsus aga seisukohale, et neile sedavõrd suurt lööki panna ei saa. 

«Te ütlete, et sisendite hinnad on tõusnud, aga need on tõusnud ka kõigil teistel, kellel maksuerandit ei ole. Mina tõesti usun sõltumatusse Eesti ajakirjandusse. 2009. aasta jaanuarist 2022. aasta 31. juulini oli neil erandiks üheksa protsenti, nii saab olema ka nüüd,» selgitas ta. «Tundub, et ajutine langetamine oli lihtsalt viga. Nagu ma ütlen: ükski heategu ei jää karistamata. Kui me poleks seda teinud, ei saaks ma praegu niimoodi kriitikat,» sõnas Kallas vastuses Solmanile. 

«Usun, et ajakirjandus on kättesaadav ka edaspidi, nagu ta oli varem,» lausus peaminister. 

Tagasi üles