GALERII ⟩ Küüditamise aastapäeva üritus «Ma ei unusta Sind!» Balti jaamas

Korraldajad kutsuvad kõiki appi, et mälestus sellest 82 aasta tagusest kuritööst ei ununeks, ning mälestama küüditamise ohvreid ja kõiki repressioonide tõttu kannatanuid.

«Näitamaks, et me mäletame, kutsume inimesi üles märkama raudteejaamades leinalinte ning jagama nendest sotsiaalmeedias fotosid teemaviitega #maeiunustasind. Lisaks võib jagada enda ja oma perekonnaliikmete tundeid, mälestusi ja fotosid,» sõnas Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. «Mälestuse hoidmine on üks võtmeküsimusi selleks, et hoida ära minevikus toimunud koleduste kordumist.»

Tänavu võtab mälestusüritus fookusesse küüditatud lapsed. 1941. aastal viidi kodudest jõuga ära terved perekonnad koos lastega ning kui lastel õnnestuski kodumaale jääda, ei kohtunud paljud neist enam kunagi oma vanematega.

«Ukrainas küüditatakse praegu tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid lapsi Venemaale, üksi, ilma perekondadeta. Oma mälestusüritusel mõtleme ka nendele,» lisas Tooming.

14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud üle 10 000 eestimaalase, kellest 7000 olid naised, lapsed ja vanurid. Küüditamise eesmärk oli likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile.

Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisele ja Eesti iseseisvuse hoidmisse, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis.

Kokku küüditas nõukogude režiim aastatel 1941–1951 Eestist enam kui 30 000 inimest.