GALERII ⟩ Kallas: EKREIKE ei meeldinud mulle, aga ma ei seadnud küsimuse alla selle legitiimsust (10)

«Oleme igatahes koos Eesti200 ja sotsiaaldemokraatidega otsustanud, et kõige õiglasem ja valutum tee riigi rahanduse korda saamiseks ning maksusüsteemi taasmõistlikustamiseks on mõningased kärped ning mõõdukad maksutõusud, mis üldist maksukoormust ei tõsta,» ütles Kallas üldkogl peetud kõnes, lisades, et igale inimesele eraldi võetuna on see väike tõus, aga annab võimaluse investeerida kaitsevõimesse, haridusse, tervishoiusüsteemi ning korrastada Eesti küürakas maksusüsteem.

Kallase sõnul on uue valitsuse suurim väljakutse riigi julgeoleku kindlustamine. «Julgeolek ja korras rahandus on tegelikkuses ühe ja sama medali kaks poolt. Ilma julgeolekuta pole meil mõtet muretseda riigieelarve pärast, sest selle paneb meie eest kokku keegi teine. Ilma korras rahanduseta ei suuda me aga tagada oma kaitsevõime kasvu ega riigi julgeolekut,» märkis Kallas.

Kallase sõnul on valitsusel tulevikku suunatud plaane veel, näiteks rohereformide läbiviimine, piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine, eestikeelsele haridusele üleminek ja kõigi inimeste võrdne kohtlemine. «See kõik on osake meie sisesest ja välisest julgeolekust.»

Ühtlasi avaldas ta muret, demokraatia toimimise ja põhiseaduse austamise pärast: «EKREIKE valitsus ei meeldinud mulle grammivõrdki, aga ma ei seadnud kordagi küsimuse alla selle legitiimsust, sest nemad said Riigikogus enamuse kokku ja meie ei saanud,» meenutas Kallas.

Kallase sõnul oli möödunud valimiste põhiküsimuseks, kas selle moodustab Reformierakond või EKRE, kuid Eesti valijad tegid oma valiku ja andsid neljaks aastaks suuna kätte: «See on liberaalne ja rahvusvahelist koostööd hindav suund. Kas tõesti on liiga optimistlik loota, et ükskord koidab päev, kui valimised kaotanud erakonnad tunnistaks oma kaotust ja respekteeriks rahva tahet?»

Reformierakonna peasekretär Timo Suslov rääkis erakonna üldkogul peetud kõnes, et pidevalt kulukaid toetusi juurde tekitades ei tule riik kasvavate kuludega viimaks toime. «Peaksime ühiskondlikult arutama rohkem sellest, kuidas luua täiendavat majanduskasvu ja soosida rohkem investeeringuid Eesti majandusse. Heaks näiteks on kasvõi kliimavaldkond, milles rohkelt võimalusi ettevõtlusele. Energeetikas seisavad peagi ees suured muutused, mis annavad parema konkurentsieelise ettevõtlusele. Meie riigi jõukus sõltub lõpuks meist endist, mitte kellestki teisest,» märkis peasekretär.