Kõrgtehnoloogilisest sipelgast tuleb säästuvariant

«Minu meelest on see sipelgas väga õnnestunud,» ütles Põhjarannikule skulptor Hannes Starkopfi juures taiest vaatamas käinud Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Arthur Seppern rahulolevalt, kuigi taiesel pole ei liikuvat pead ega hõõguvaid prožektorsilmi, nagu kavand ette nägi.

Skulptuurikonkursi žüriisse kuulunud Eesti Kunstnike Liidu esimees Jaan Elken leidis toona, et viiemeetrisest hiigelsipelgast võib kujuneda skulpturaalne maamärk. «Loodetavasti kerkib Jõhvi kõrgtehnoloogiliste, no ütleme väheke realistlikumalt – «mobiilsete» vidinatega rikastatud objekt,» nentis ta pärast konkurssi, tuginedes kavandile, mis nägi ette sipelga varustamist prožektorsilmade ja puldi abil liigutatava peaga.

Paraku kavandist kaugemale need vidinad ei jõudnud.

«Veidi üle kolme meetri,» nentis Starkopf, kelle sõnul sai kõrgtehnoloogilisest sipelgast ka kasvu poolest säästusipelgas skulptuuri eelarve vähenemise pärast.

«Eelarve vähenes viis korda,» märkis Harjumaal Oru külas kokku keevitatud sipelga autor, kes kavandit tehes oli arvestanud konkursi tingimustes nimetatud 65 000 euro suuruse summaga.

«Kuid konkursi tingimused olid valesti koostatud ning viis korda väiksema summa eest polnud võimalik sipelgale teha ei prožektorsilmi ega liikuvat pead.» Roostevaba metalli asemel kasutas autor musta metalli, mis pärast liivapritsiga puhastamist kasteti üle soolveega, et saavutada ühtlast roostekihti.

Sepperni sõnul põhjustas segaduse eelmisel aastal kehtima hakanud kunstiteose tellimise seaduse mitmeti tõlgendamise võimalus. «Kuna konkursi pakkumine oli tehtud siiski nii, et skulptuuri hind ei tohi ületada 65 000 eurot ja see pidi moodustama õpilaskodu maksumusest – 1 117 665 eurost – ühe protsendi, siis niimoodi kujuneski skulptuuri lõplikuks hinnaks 12 650 eurot pluss käibemaks,» sõnas Seppern.

Skulptuur avatakse koos õpilaskoduga 12. aprillil.