Otse Postimehest ⟩ Andres Sutt: nii vastuolulist pilti mina majanduses varasemast ei mäleta (2)

Töötleval tööstusel läheb IV kvartalit järjest halvasti. Tööstustoodangu maht on praegu 2018. aasta tasemel. Aprillis loodeti paremat majandustulemust, aga seda ei tulnud. Kuidas siit edasi minna?

2020. aastal oli Eesti SKP 27 miljardit eurot, 2022. aastal juba 36 miljardit eurot. Me oleme kasvanud väga lühikese ajaga väga kiiresti uuele tasemele. Et seda kõrgemat taset hoida, peab varasemaga võrreldes rohkem pingutama.

Mis puudutab aga tööstust, siis ootasin ka mina, et tulevad vähe paremad arvud. Ei tulnud. Üks, mis seda mõjutab, on see, et Rootsi kroon on euro suhtes nõrgenenud 10 protsenti. Ettevõtted, kes Rootsi tooteid ekspordivad, peavad arvestama, et mitte midagi enda tegevuses muutmata, on see turg muutunud neile ainuüksi seetõttu 10 protsendi võrra kallimaks ostja poolt vaadatuna.

Ent ma ei nõustu, et tööstuses on laiemalt kõik asjad katki. Mõnel ettevõttel läheb paremini, mõnel kehvemini. Ettevõtjate kohanemisvõime on olnud siiski imetlusväärne. Suve teine pool ja sügis näitavad, et kui Rootsis majandus kokku ei kuku, siis on lähtekohad tulevikuks paremad.

Ettevõtjad ütlevad, et praeguses olukorras tööjõumakse tõsta, on nagu õli tulle valada. Mida kostate?

Maksuküüru kaotamisega tööjõumaksud vähenevad ja inimestele jääb rohkem raha kätte.

Kes vähem teenivad, nemad siiski kaotavad, sest tulumaksumäär tõuseb ka.

Võidavad need, kelle kuupalk on vahemikus 1200-2100 eurot. Tervikuna me peame liikuma sinna poole, et võimalikult vähe inimesi oleks palgaskaala madalamas otsas.

Selle 30 aasta jooksul, mis ma majandusega olen tegelenud, siis nii vastuolulist pilti mina majanduses varasemast ei mäleta. Teist kvartalit järjest on Eestis majanduslangus, tööstustoodang kukub 15 protsenti, aga tööturg on nii heas seisus ja pankade laenuportfell on korras.

Veebruaris oli 54 600 töötut, nüüd on neid ligi 5000 võrra vähem, kes on leidnud töö.

Majanduskasvu on praegu pidurdanud infotehnoloogia ja side valdkond. Ent tehnoloogiasektor kaasas möödunud aastal 1.3 miljardit eurot, selle aasta viie kuuga vaid 100 miljonit eurot – 13 korda vähem. Ka see mõjutab tööhõivet. Kõige paremini aitab ettevõtluskeskkonda korras riigi rahandus.

Eksperdid prognoosivad, et töötus hakkab siiski kasvama. Kas ka avalik sektor peaks ridu koondama?

Ei saa nii olla, et riik käitub kuidagi vastassuunas sellele, mida ta soovitab teistel teha või mis majanduses tervikuna toimub. Tegevuskulud tuleb üle vaadata, võib-olla saab midagi ära jätta või teha midagi paremini. Ent sadu miljoneid eurosid sealt ei tule. Tegelikult peab igal aastal vaatama, et kas see, millega me tegeleme, on jätkuvalt vajalik. Ent pole lihtsaid valikuid, mida keegi pole märganud või pole viitsinud teha.

Palun meenutage aega, kui teie olite minister 2021-2022. Mis teie haldusalas oli see tegevus, millega polnud vaja jätkata?

Ma ei taha küll nimetada Kredexi ja EASi (ettevõtluse sihtasutus) ühendamist, kui tohutut kokkuhoiuprojekti. Kindlasti seal säästu tekkis, aga suurem mõju oli seal minu jaoks selles, et ettevõtja jaoks tuleb nüüd kogu teenuste pakett ühest kohast.

Kas võib juhtuda, et järgmise aasta riigieelarves ei olegi kusagilt kokku hoida?

Ma arvan, et kusagilt alati midagi leiab.

Värskest palgauuringust selgus, et erasektoris jäi keskmine palgatõus 5-10 protsendi vahele. Seevastu riigikogulaste ja riigi juhtide palgad kerkisid 14 protsenti, tervishoiutöötajatel 20 protsenti, õpetajatel üle 20 ja päästjate palgad 25 protsenti. Kas see pole natuke nagu pidu katku ajal, et majanduslanguses sellise sammuga avalikus sektoris korraga palku tõsta?

Päästjad, tervishoiutöötajad, õpetajad politsei – mul seal küll kuidagi hing ei kriibi. Need olid valdkonnad, kus erasektor läks palkadega eest ära. Järgmise ja ülejärgmise aasta eelarvetes on kuludel piirang ees. Kellelegi ei öelda, et tulge oma lisasoovidega, pigem peab olemasoleva ümbriku sees hakkama saama.

Aga olen nõus, et selle ja eelmise aasta palgatõus oli avalikus sektoris kiirem kui erasektoris, mis tähendab, et järgmisel perioodil on tõus tõenäoliselt madalam.

Arusaadavalt küsitakse palka juurde, sest hinnad kasvavad siin kiiremini kui Euroopa teistes riikides. Eesti hinnad on praeguseks 78 protsenti Soome hinnatasemest, 82 protsenti Rootsi ja 92 protsenti Saksamaa keskmisest hinnatasemest, Itaaliaga on meie hinnad samal tasemel ja Hispaaniast on Eesti kallim. Samas käibemaksu tõusu plaan kergitab hindasid ennaktempos, rohkem veel turismis ja kvaliteetajakirjanduses. Miks seda vaja teha on?

Mitte midagi tehes on riigi eelarvedefitsiit püsivalt üle nelja protsendi, nelja aasta pärast on sel juhul riigivõlg suhtena SKP-sse 33 protsenti. Kolme protsendi suuruse intressi puhul maksaksime intresse üks protsent SKP-st ehk sama palju, kui tõstsime praegu kaitsekulutusi.

Aga miks hotellid peaksid saama suurema karistuse?

Milline saab olema lõplik maksupakett, tuleb riigikogus alles arutlusele. Tõenäoliselt saavad need maksutõusud viidatud sektorites olema siiski väiksemad.

Peaminister soovitas ettevõtjatel hindu langetada, sest energiahinnad on praeguseks alla tulnud. Mitmed ettevõtjad tundusid selle avalduse peale häiritud olevat. Kas peaminister keeras vindi üle?

Peaministri küsimus oli siiras. Energia ja kütuse hinnad on võrreldes eelmise suvega alla tulnud. Hea uudis on see, et möödunud aastal suutsid ettevõtted kasvatada käivet ja säilitada kasumlikkust – suur osa hinnatõusust oli võimalik edasi kanda, kaasa arvatud eksportööridel. Eelmise aasta augustist aprillini on hinnad kasvanud vaid kaks protsenti, sest on selge, et tarbijate ostuvõime ei ole enam see, mis see oli mõni aeg tagasi. Intressid on tõusnud, inimesed on üldisemalt ettevaatlikumad.

Konkurentsivõime tõstmiseks on riigil vähemalt üks kasutamata õlekõrs. Euroopa liidu taasterahastust ligi üks miljard eurot ja tõukefondidest 3.3 miljardit eurot. Miks me ei kuule ideedest, kuhu seda raha kasutada kavatsetakse? Kas meil pole neid ideid?

Ideid on küll. Üks miljard mõõtühikuna mulle väga meeldib – see aitab mõelda suurelt. Aga ühte miljardit ühe aastaga Eestisse paigutada ei ole päris nii lihtne, kuigi meil on sellega aega ka mõned aastad minna. Üks projekt, mille üle ma olen väga uhke, on NPM Silmeti püsimagnetite tehas Narvas, ainulaadne Euroopas. Püsimagneteid on vaja tuulikutes, elektriautodes, tõuksides, arvutites. Uus tehas aitab tulevikus vähendada meie sõltuvust Hiinast.

Kiibi ja akude tehastega on ka nii, et kusagilt tuleb ka Eesti riigi väiksus ette. Kiirendada saab küll meretuuleparkide rajamist, sinna võib kulutada miljardeid eurosid. Vastu saame nelja-kuue kordse Eesti aastase tarbimismahuga elektri tootmisvõimekuse, mis toidaks mõnda suuremat tehast. See annab hoopis teise perspektiivi ja see on Eesti sajandi võimalus.

Teie ei kahtle, et eurorahad õigeks ajaks ära kasutatakse?

Selles ma ei kahtle, et see ära kulutatakse. Hoian kaks pöialt pihus, et see kulutataks õigete asjade peale.

Mida soovitate inimesele, kes jääb iga päevaga aina vaesemaks, aga tema palk ei tõuse? Kas vahetada töökohta?

Kui tal on see tunne, et ta peab töökohta vahetama, siis ma soovin julgust seda teha, sest ilma proovimata ei saa. See pole mingi kuldmuna, aga mida igaüks veel teha saab, on õppida iga päev midagi natuke juurde. Olla uudishimulik ja avastada, küll need võimalused siis ka tulevad.