Tõnis Saarts: Keskerakond ei ole suutnud uue poliitreaalsusega kohaneda (2)

Tõnis Saartsi hinnangul on Keskerakond viimased 22 aastat postkommunistliku ajastu konfliktis väga edukalt hakkama saanud, toetades pigem selle ajastu kaotajaid, kelleks olid vanemaealised, venekeelsed, maapiirkondade ja madalama sissetulekuga elanikud.

«Aga kusagil eelmise kümnendi keskel oleme astunud täiesti uude ajastusse, mida mina kutsun globaalseks Eestiks, ning selle ajastu narratiivid ja hirmud on hoopis teistsugused,» selgitas Tõnis Saarts. «Võitjad sellel ajastul on need, kelle jaoks globaalne avatus on loomulik, see on noor keskklass, kes peab avatud maailmas hästi hakkama saama. Kaotajad on need, keda globaalne rahvusvaheline avatus teeb ärevaks, kelle jaoks soorollid ja traditsioonilised väärtused tunduvad olevat ohustatud ning kelle jaoks muutused toimuvad liiga kiiresti.»

Saarts tõi esile kolm peamist väljakutset, mis Keskerakonnal lähiajal ees seisavad. «Küsimus pole selles, kuidas saada suurimaks, vaid kuidas säilitada oma keskne staatus? See on peamine väljakutse täna,» märkis Saarts. «Teiseks tuleb Keskerakonnal otsustada, kas tahetakse kõnetada globaliseerumise võitjaid või kaotajaid? Probleem on selles, et kaotajatele on EKRE narratiivid tunduvalt atraktiivsemad kui teie omad. Olete püüdnud kõnetada ka võitjaid. Teie valijad on keskel ja ma arvan, et strateegia, et kõnetate mõlemaid, peakski jätkuma, kuigi sellel on ka riske. Keskele mängimine toimib vaid juhul, kui poliitikas on mõõdukas polariseerumine, aga see ei tööta, kui polariseerumine ühiskonnas süveneb. Siis peate hakkama valima pooli – kas olete konservatiivide poolel või liberaalide poolel.»

Kolmas suurem väljakutse on seotud venekeelsete väljaga, sest ka siin on toimunud polariseerumine. Saarts märkis, et Keskerakond ei saa enam vene laiahaardeparteina jätkata. Tuleb valida, kas olla Putini-meelse vene pensionäri erakond või vene läänemeelse keskklassi erakond ning tuleb leida uus narratiiv vene valijale.

«Keskerakonnal on aga ülioluline roll Eesti demokraatia hoidmisel ja kindlustamisel. Endiselt tugeva keskjõuna hoiab ta ära kaheparteisüsteemi tekke (EKRE vs RE) ja piirab liigset polariseerumist,» märkis Tõnis Saarts. «Ühtlasi ankurdab Keskerakond vene valija Eesti poliitilise süsteemi külge ja legitimeerib seda nende jaoks. Ükski teine erakond sellega hakkama pole saanud. Demokraatia seisukohast on see ääretult oluline, sest kui Keskerakonnaga peaks midagi juhtuma, siis võidavad sellest äärmuslased – Eesti valijad võtab üle EKRE ja venekeelsed valijad võtab üle mõni Kremli-meelne partei. Sarnane stsenaarium on toimunud Ungaris ja Poolas.»

Visioonikonverentsi avasõnas ütles Keskerakonna esimees Jüri Ratas, et Eesti seisab silmitsi demograafilise kriisiga, meil on sajandi madalaim sündimus ning see olukord ei lahene iseenesest. Samuti seisame silmitsi viimaste kümnendite kõige keerulisema julgeolekolukorraga, inflatsiooniga, mis on vallutanud ELi tippe, laiaulatusliku majanduslanguse, suureneva sissetulekute ja võimaluste lõhega ühiskonna liikmete vahel (Eestis kuulub 50 protsenti varadest 5 protsendile elanikkonnast) ja nende probleemidega tuleb tegeleda.

«Mul on kahju, et valitsus ei ole valmis arutama ega võtma neid probleeme tõsiselt. Sealjuures tehakse ka vastupidi lubatule. See, kuidas praegune valitsus maksutõuse läbi surub, on sisult vale. Need muudatused suurendavad ühiskondlikku ebavõrdsust, halvendavad majanduskeskkonda ja tekitavad ebakindlust. Tagajärg võib olla sama, mis eelmise majanduslanguse ajal – väga raske aeg meie inimestele ja ettevõtetele ja raske taastumine. Meil pole analüüsi ega visiooni, on vaid numbrid, mis maksude najal inimestelt kokku koguda loodetakse. Aga tühi kott ei seisa püsti. Panustada tuleb regionaalarengusse ja mitte anda sõnumit: teid on liiga vähe. Loodan, et leiame täna häid ideid, kuidas viia Eesti elu edasi.»