Linnade ja valdade liit: 8,3 miljonit ei ole summa, mis aitaks väikestel muutuda suureks

Eelnõule on alla kirjutanud juhatuse esimeestena Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Tartu linnapea Urmas Klaas ja Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami

Liit kirjutab, et Eesti peab toimima kogu riigis ühtlaselt ning Eesti inimestel peab olema hea elada igas Eestimaa paigas ja kohalikus omavalitsuses. Nende sõnul jagatakse riigikogus arutlusel oleva tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt 8,3 miljonit eurot jõukamate kohalike omavalitsuste eelarvest ümber väiksema tulubaasiga omavalitsustele, et võidelda elu püsimajäämise nimel väljaspool jõukaid valdu ja suuri linnu. «Kahjuks ei ole 8,3 miljonit eurot summa, mis aitaks väikestel muutuda suureks või tooks juurde inimesi sinna, kus neid täna ei ole,» ütlevad linnad ja vallad. 

Nende sõnul pole eelnõu näol tegu tehnilise muudatusega, vaid põhimõttelise muutusega omavalitsuste rahastamises, mis ei lahenda regionaalpoliitilisi ja fiskaalseid probleeme laiemalt. Seetõttu leiab Eesti Valdade ja Linnade Liidu juhatus, et sellise eelnõu koostamine eeldanuks põhjalikumat analüüsi, alustades omavalitsuste raskustesse sattumise põhjuste väljaselgitamisest kuni selle rakendamise võimaliku pikemaajalise mõju hinnanguni.

«Kohalikele omavalitsustele laekuvat 12,06-protsendilist üksikisiku tulumaksu määra ei tohi vähendada 11,89-protsendini, vaid seda tuleb suurendada minimaalselt 12,29-protsendini (saavutamaks 2009. aasta eelse taseme). Vastupidi vabariigi valitsuse arvamusele ei jagu kohalikel omavalitsustel juba täna vabu vahendeid laguneva teedevõrgu korrastamiseks, hooldusreformi läbiviimiseks, väikekoolide ja alushariduse toetamiseks. Need on üksnes mõned kõige põletavamad valdkonnad, mille jaoks täna kõigis Eesti omavalitsustes raha ei piisa,» kirjutatakse pöördumises. 

Liit lisab, et eelnõu koostamisel on tähelepanuta jäetud käibemaksuseaduse planeeritavate muudatuste mõju omavalitsustele. Eesti inflatsiooninäitaja on endiselt üks Euroopa kõrgemaid ning lisaks sellele survestab omavalitsuste eelarvet hüppeliselt kasvanud Euroopa Keskpanga kinnitatud intressimäär. Kõik mainitud asjaolud suurendavad tegevuskulusid, mis omakorda võivad mõjutada omavalitsuste kaasfinantseerimise võimekust välisvahendite taotlemisel.

«Samuti tuleks silmas pidada, et majanduskeskkonna muutusest tingitud ettevõtete sulgemine ja pankrotistumine on vähendanud ja vähendab kohalike omavalitsuste tulubaasi ja suurendab sotsiaalkulusid ning praegune ebastabiilne majanduskeskkond on muutnud olukorra ennustamatuks kõigile kohalikele omavalitsustele, sõltumata nende suurusest ja asukohast,» lisatakse. 

Kõnealune eelnõu ei lahenda liidu sõnul sisulist probleemi, mis tuleneb läbimõtestatud regionaalpoliitika puudumisest. «Juhime tähelepanu, et suurematel linnadel-valdadel, kelle elanikkond on noorem ja tulubaas suurem, on juba täna probleeme seadusest tulenevate nõuete täitmisel lasteaiakohtade tagamisel oma elanikonnale.»

«Koalitsiooniläbirääkimiste järgselt lubas uus valitsus tegeleda omavalitsuste tulubaasi tervikpaketiga, sealjuures omavalitsusi kaasates. Nüüd aga olime olukorras, kus küll kooskõlastamiseks eelnõu saadeti, ent sisuliseks aruteluks aega ei ole ning eelnõu ise on tehtud poolikult ja kiirustades. Eesti Linnade ja Valdade Liit leiab, et kooskõlastamine viisil, nagu on seda tehtud täna, ei ole kaasamine ning sisulist analüüsi ei ole võimalik nii lühikese ajaga teha,» ütleb liit.

Ollakse ühisel seisukohal, et konkreetne plaan on vaesuse ümberjagamine, mitte peamise probleemi, järjepideva ääremaastumise lahendamine. Summad, mida kõik Eesti kohalikud omavalitused, mitte üksnes kahaneva tulubaasiga omavalitsused, mõistlikuks eluks vajavad, on kordades suuremad. «Riik ei tohi tegeleda näivusega, regionaalpoliitika peab tagama ühtlase elustandardi kogu riigis. Summad, mis antakse juurde väiksema tulubaasiga omavalitsustele, katavad pelgalt teenuste ja kaupade tulevase hinnatõusu, mida omavalitsus tarbib – suuri ja sisulisi investeeringuid mõnesaja tuhande euroga ei tee.»

Neljateistkümnelt kohalikult omavalitsuselt 8,3 miljoni euro äravõtmine halvendab nende hinnangul teenuste kättesaadavust suuremates omavalitsustes, kuna tegemist on piirkondadega, kus inimeste arv pidevalt kasvab ning järjepanu on vaja teha uusi investeeringuid. 8,3 miljoni laialijagamine ülejäänud 65 kohalikku omavalitsusse midagi oluliselt ei paranda, kuna jaguneb väikeste osadena laiali väga paljude vahel.

«Lahendus saab olla üksnes kõigi kohalike omavalitsuste rahastuse parandamine ning tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuva osa suurendamine. Seepärast soovitab Eesti Linnade ja Valdade Liit tungivalt menetluses olevat eelnõu plaanitud kujul seadusena mitte vastu võtta ning töötada koostöös liiduga välja jätkusuutlik plaan lähtuvalt liidu poolt varem tehtud ettepanekutest.»