Demineerijad leidsid Saaremaal üle 1400 lõhkekeha

Lisaks lõhekekhadele leiti maa seest 907 padrunit, 54 sütikut ja 200 grammi lõhkeainet, teatas BNS-ile päästeameti pressiesindaja. Veel leiti otsingu käigus 30 lõhkekeha, mis ei sisaldanud lõhkematerjali. Kõige rohkem leide tuli päevavalgele Sõrve piirkonnast.

Häirekeskuse kaudu saadud väljakutsetele reageerisid demineerijad 32 korral. Transportimiseks sobivad lõhkekehad viidi lõhkamiskohta ja hävitati seal. Halvas seisukorras ja liigutamiseks ohtlikud lõhkekehad lõhati leiukohas.

Tavalisest operatiivsemate ja mahukamate kevadiste demineerimistööde eesmärk on puhastada Saaremaad Teisest maailmasõjast pärit lõhkekehadest ning sellega muuta saart ohutumaks nii saarlastele kui külalistele. Aastad on näidanud, et kevaditi pärast lume sulamist tõuseb Saaremaal demineerijate väljakutsete arv märgatavalt ning hakkab alles mais koos looduse rohetamisega langema.

«Seepärast otsustasime sel kevadel kahe kuu jooksul viibida ühe meeskonnaga paikselt Saaremaal, et olla valmis väljakutsetele kiiresti reageerima,» selgitas Lääne-Eesti pommigrupi juhataja Aivar Post. Saarel käidi kahemeheliste meeskondade rotatsioonina, iga viie päeva järel saabus mandrilt uus vahetus. Üheks nädalaks kaasati otsingu- ja hävitamistöödele ka kaitseväe demineerijad, kellega koos tehti tööd ja liiguti saarel korraga neljakesi. Varasemad operatsioonid toimusid korraga suurema hulga demineerijate kaasamisel, kuid saarel oldi korraga kuni viis päeva.

Iga meeskond tegi saarele tulles eeltööd, uuriti maakaarte ning tutvuti saare sõjaajalooga, kasulikku infot saadi kohalikelt. Töö käigus kontrolliti maailmasõjaaegseid lahingupaikasid, kus siiani on näha vanu kaevikuid, pommiauke ning kulgevaid kaitseliine. «See on iga meeskonna otsus, kuidas keegi infot kogus ja kui põhjalikku eeltööd tegi,» rääkis Post. «Elu on näidanud, et kes tuleb paremini ettevalmistunult, sel on ka rohkem ja mahukamaid leide.»

«Saare kõmin» sai alguse 2018. aastal. Koroonaaeg pani pommitalgud küll pausile, kuid eelmisel aastal jätkati aktsiooniga, mille käigus leiti Saaremaalt 161 lõhkekeha ja 314 padrunit. Kuigi viimasest sõjast Eestimaa pinnal on möödas üle 80 aasta, jagub Posti sõnul demineerijatele tööd Saaremaal veel aastateks.