Elektriõnnetuste arv eelmisel aastal vähenes

Elektriõnnetuste tõttu hukkunuid ei olnud, tõsisemalt sai kannatada neli inimest ja kergemalt kannatada 35 inimest.

«Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras või oludele mittesobilike elektriseadmete kasutamine. Enamik ehk 87 protsenti elektriõnnetustest toimus kodus, selle lähiümbruses või avalikes kohtades, 13 protsenti juhtudest olid tööõnnetused,» kommenteeris TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.

Võrreldes kahe eelneva aastaga on elektrist põhjustatud õnnetuste arv vähenenud. Vähenenud on nii kergete kui ka raskete tagajärgedega elektriõnnetuste arv. Neljal viimasel aastal ei ole toimunud surmaga lõppenud elektriõnnetusi.

«Väikelastega toimus õnnetusi küll võrreldes eelnevate aastatega vähem, kuid need moodustavad kodus toimuvatest elektriõnnetustest jätkuvalt olulise osa. Väikelastega juhtuvad õnnetused eelkõige pistikupesadesse torgatud teravate esemete tõttu või lohakile jäetud katkiste elektrijuhtmete tõttu,» lisas Teinemaa.

Täiskasvanutega juhtus olmes elektriõnnetusi katkiste või riketega elektriseadmete kasutamisel ja katkise isolatsiooniga juhtmete tõttu. Kodus juhtus õnnetusi ka remonditööde käigus, kus tööde teostamise ajaks oli jäetud elekter välja lülitamata.

Tööõnnetused toimusid peamiselt elektritööde tegemisel ohutusnõuete eiramisel ja katkiste elektriseadmete tõttu.

Piirkonniti toimus 2022. aastal elektriõnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis. Kõige enam õnnetusi juhtus Harjumaal, Tallinnas ja Tartumaal. Ühtegi õnnetust ei registreeritud seitsmes maakonnas, nendeks olid Hiiumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Raplamaa ja Saaremaa.