Eesti ja Läti alustavad läbirääkimisi Iris-T SLM keskmaa õhutõrjesüsteemi soetamiseks

Keskmaa õhutõrje hankimise uude etappi jõudmisest teatasid pühapäeval Riias  kaitseminister Hanno Pevkur ja tema Läti kolleeg Ināra Mūrniece.

Pevkuri sõnul on see on kahe riigi kaitsekoostöös ajaloolise tähtsusega ühisprojekt, sest sellises mahus ühishanget pole me koos varem ellu viinud. Edukate läbirääkimiste korral loodavad Eesti ja Läti lepinguni jõuda ja sellega hanke ametliku võitja välja kuulutada sel suvel.

Mūrniece lisas, et ühiselt välja valitud keskmaa õhutõrje süsteem suurendab Läti ja Eesti õhuruumi turvalisust ning tagab parima võimaliku kaitse meie inimestele ning tsiviil- ja militaartaristule.

Eesti ja Läti sõlmisid keskmaa õhutõrje soetamiseks ühishanke kavatsuse protokolli 2022. aasta juunis NATO tippkohtumisel Madridis. Protsessi juhib riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK), kes sõlmis mullu juulis Läti kaitseministeeriumiga kokkuleppe ühishanke alustamiseks.

Valitsus on võtnud eesmärgiks tagada Eestile toimiv keskmaa õhutõrje võime 2025. aastaks ja selleks peavad esimesed süsteemid siia jõudma 2024. aastal. Valitsus eraldas keskmaa õhutõrje hankimiseks vahendid 2022. aasta septembris riigieelarve läbirääkimistel.

RKIK korraldas eduka pakkuja väljaselgitamiseks põhjaliku turu-uuringu, mille käigus suheldi kuue rahvusvahelise ettevõttega. Ettevõtete pakkumisi sõeluti põhjalikult.

«Eduka pakkuja selgitamiseks võtsime aluseks eri hindamiskriteeriumid: süsteemi tehnilise võimekuse, süsteemi kogumaksumuse, elutsükli maksumuse järgnevaks 30 aastaks, tarneaja ja ka kohaliku tööstuse kaasatuse, et Eesti ja Läti tööstus saaks anda oma panuse keskmaa õhutõrje võime arendusse,» ütles RKIKi side- ja radarite kategooriajuht Priit Soosaar.

Investeeringu täpne maksumus koos täpsete tarneaegadega selgub pärast lepingulisi läbirääkimisi. Võime hind sisaldab nii keskmaa õhutõrje süsteemi kui ka taristut, personali, väljaõpet, varustust ning muid kaasnevaid kulusid.

Keskmaa õhutõrje süsteemid on tõhusad nii lennukite ja kopterite neutraliseerimiseks kui ka kõikvõimalike muude ohtude vastu, nagu mehitamata õhusõidukid, tiibraketid ja varitsev õhuründemoon.