Esmaspäeval algab kaitseväe õppus Kevadtorm

Kevadtormist võtavad osa nii maaväe, õhuväe kui mereväe üksused, kaasatud on diviisi staap, 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus kui ka teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Õppusel osalevad nii Eestis teenivad NATO lahingugrupi kui ka õppuste ajaks Eestisse lähetatud liitlasüksused.

Kevadtorm 2023 toimub 15. – 26. maini põhiliselt Põhja-Eestis.  

Kahe nädala vältel on teedel liikumas tavapärasest ka rohkem kaitseväe tehnikat ning kolonne, mistõttu loodab kaitsevägi kaasliiklejate kannatlikkusele ja mõistvale suhtumisele.

Õppuse perioodil võib õhuruumis näha tavapärasest rohkem lennuvahendid, mida on põhiliselt näha ja kuulda Ämari, Tallinna ning Lääne- ja Ida-Virumaa kohal, kuid ka mujal Eestis. Õppusel osalevad Saksamaa ja Ühendkuningriigi hävitajad, Poola ründelennukid, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide kopterid ning Eesti õhuväe lennukid ja kopterid.

Merevägi osaleb õppusel mereväe laevastiku sõjalaevadega ning teeb koostööharjutusi liitlaste üksustega, samuti viib kaitsevägi koos liitlastega läbi maabumise- ja dessanditõrje harjutusi Põhja- Eesti rannikul.

Õppusel kasutatakse erinevaid imitatsioonivahendeid, sealhulgas paukpadruneid, õppegranaate ja valgusrakette. Rasketehnika, lennuvahendite ja imitatsioonivahendite kasutamine võib tekitada tavapärasest rohkem müra. Kuna valjud helid võivad häirida nii lapsi kui koduloomi, palub kaitsevägi hoida võimalusel õppuste piirkondades mürapelglikud loomad siseruumides ning selgitada lastele toimuva põhjust.

Kevadtormil osalejad teevad omalt poolt kõik võimaliku, et vältida kahjusid taristule. Paraku pole alati võimalik kahjustusi täielikult ennetada või välistada. Kui kellegi omand on õnnetu juhuse tõttu saanud kannatada, siis palub kaitsevägi kahjud fikseerida ning võtta ühendust õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnaga.

Kevadtorm on kaitseväe aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist, kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid.

Õppusega kontrollib kaitsevägi lahinguplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasandite vahelist koostööd ja üksuste valmisolekut lahingülesannete täitmiseks. Esmakordselt juhib õppust eelmisel aastal loodud diviis.