Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Analüüs kinnitab: Kuressaare joogivees tuvastati kolibakter

Copy
Veepudelid Kuressaare haiglas.
Veepudelid Kuressaare haiglas. Foto: Sander Ilvest

Terviseameti nakkushaiguste laboris tehtud veeanalüüsid kinnitasid Kuressaare joogivee saastumise Escherichia coli bakteriga.

Kuivõrd Kuressaare veevärgi võetud kordusproovides esines samuti viiteid saastumisele, tuleb saarlastel joogiks jätkuvalt eelistada pudelivett ning kraanivett enne tarvitamist keeta vähemalt kümme minutit.

Terviseameti nakkushaiguste labori juhataja Janne Pullat selgitas pressiteate vahendusel, et joogivees esinenud kolibakteri serotüübi määramiseks viidi täiendavalt läbi PCR-analüüs, mille tulemusel on tegemist E.coli vormiga, mis ei ole kõige toksilisem tüüp, kuid langeb kokku patsientidel esinenud sümptomitega.

Kuressaare veeanalüüside tegemine.
Kuressaare veeanalüüside tegemine. Foto: Terviseamet

«Joogivees esinenud patogeenide tuvastamiseks on vajalik lasta bakteritel labori tingimustes vähemalt ööpäeva kasvada ning seetõttu võtab lõpliku kinnituse saamine aega. Täna jätkab labor patsientidelt võetud kliiniliste proovide analüüsi, kelle puhul vaadatakse, kas nakatumine on seotud sama nakkusallikaga,» ütles Pullat.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber tõi välja, et viimase ööpäeva jooksul on Kuressaare haiglasse pöördunute arv langenud ja ka kiirabi kutsete arv on normaliseerunud.

«Olukord siiski lahenenud ei ole, sest Kuressaare veevärk tuvastas enda võetud kordusproovides samuti kolibakteri. Jätkuvalt on vajalik kraanivee põhjalik läbikeetmine, et hävitada võimalikud bakterid, mis on trassi alles jäänud ja jõuavad torustiku kaudu inimese koju. Kohalik vee-ettevõtja jätkab küll torustikes vee vahetamist ning kloori lisamist, et probleem kõrvaldada, kuid see võib veel mitu päeva aega võtta, kuni saasteallikas on lõplikult hävitatud,» rääkis Sõber.

Ohtlik on saastunud vesi alla neelates, kuid inimese nakatumise puhul võib bakteriaalne nakkus edasi kanduda ka näiteks siis, kui enne toidu valmistamist ja tualeti kasutamise järel pestakse käsi lohakalt. «Niisiis tasub hoolas olla ka haigete pereliikmete eest hoolitsemisel,» toonitas epidemioloog.

Terviseamet viib juhtunuga seoses läbi riiklikku järelevalvemenetlust, mille eesmärk on välja selgitada kõik Kuressaare joogivee saastumisega seotud asjaolud. Ühtlasi peab järelevalve käigus selguma, kas järgiti kõiki joogivee käitlemisega seotud reegleid.

Tagasi üles