Rektorid paluvad ministritelt Vene ja Valgevene tudengite olukorrale kiiret lahendust (2)

Rektorite hinnangul tuleks siinsetel Venemaa ja Valgevene tudengitel võimaldada Eestis õpingute lõpetamist ning hiljem ka õpingute jätkamist või tööleasumist.

«Eesti ülikoolides õpib 342 Venemaa kodakondsusega üliõpilast, kellest 178 peaksid lõpetama sel kevadel. Sarnaselt teiste välisüliõpilastega soovivad paljud neist jätkata oma õpingud Eesti kõrgkoolides järgmisel õppeastmel. Paljud Venemaa kodakondsusega üliõpilased on läbinud eesti keele süvaõppe ning nende eesti keele tase on piisav ka eesti keeles edasiõppimiseks või tööturule suundumiseks,» põhjendati pöördumises.

Rektorite sõnul jagavad need noored demokraatlikke väärtusi ja soovivad oma tuleviku siduda Eestiga. «Kodumaale naasmisel neid tõenäoliselt represseeritaks ja see võib muu hulgas tähendada, et Eestis õppinud ja siin ukrainlasi abistanud noormehed võetakse otse sõjaväeteenistusse ning saadetakse seejärel Ukrainasse sõdima,» lisati kirjas. 

Samas sätestab valitsuse määrus, et Venemaa tudengid ei saa järgmisel õppeastmel haridusteed Eestis jätkata ning õppimiseks antud elamisloaga ei saa nad siia ka tööle jääda. 

«Kuna sanktsioonid kehtestati vastuvõtuperioodi järel, alustas eelmisel õppeaastal õpinguid (olles siin lõpetanud või neil oli õiguslik alus Euroopa Liidus viibimiseks) 19 inimest elamisloa kehtivuse järgse 270-päevase viibimisõiguse alusel või pikaajalise viisa alusel. Maikuus hakkab see aeg esimestel neist läbi saama, neil võib jääda õppimine pooleli,» nentisid rektorid ning viitasid, et õppimiseks antud elamisluba saab pikendada aasta võrra, aga mitte siis, kui viibitakse riigis 270-päevase viibimisõiguse alusel.

«Sellistel juhtudel ei saa enam taotleda elamisloa pikendamist. Samas on üksikutel juhtudel vajalik üliõpilastel õpingute lõpetamiseks taotleda pikaajaline viisa (nt doktoriõppes).»

«Siinkohal on kohane meenutada, et ülikoolid lõpetasid koostöö Venemaa ja Valgevene kõrgkoolide ja teadusasutustega neli päeva peale seda, kui Venemaa tungis Ukrainale kallale. Samuti otsustasid ülikoolid juba 2022. aasta märtsis ja aprillis, et Venemaa ja Valgevene kodanikke ülikooli bakalaureuseega magistriõppesse vastu ei võeta,» loetleti pöördumises. Rektorid lisasid, et toonane otsus oli erandlik nii Euroopa Liidus kui ka Eesti riigis ja kinnitab, et ülikoolid on valitsuse mulluste sanktsioonide mõttega päri.

«Oleme siiski seisukohal, et neile, kes on Eestis õppinud või õppimas, tuleb anda võimalus oma õpingud Eestis lõpetada ja siia edasi õppima või tööle jääda.»

Rektorid viitasid pöördumises ka riigikogu väliskomisjoni varasemale seisukohale, kus poliitikud toetasid tudengitele isikupõhiste erandite tegemist. 

«Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku täiendada määruse paragrahvi 2 lõikega 31 järgmises sõnastuses: «(31) Määrust ei kohaldata Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanikele, kes on 2022. aastal või hiljem täitnud Eesti kõrgkooli õppekava ning taotlevad tähtajalist elamisluba õppimiseks Eesti kõrgkoolis või tähtajalist elamisluba töötamiseks või kes on 2022/2023. õppeaastal alustanud Eesti kõrgkooli õppekava alusel õppimist ja taotlevad elamisluba õppimiseks.»»

Lisaks paluvad rektorid kaaluda mainitud määruse täiendamist selliselt, et lubada üliõpilastel, kes praegu viibivad Eestis elamisloa kehtivuse järgse 270-päevase viibimisõiguse alusel ja enam ei saa taotleda elamisloa pikendamist, taotleda pikaajalist viisat.

«Samuti palume kaaluda võimalust, et määrust täiendatakse erandiga Eestis teadusliku tegevuse eesmärgil või akadeemilise töötajana töötavate isikute osas ning võimaldatakse viisa pikendamist või elamisloa väljastamist neile isikutele, kes on seni töötanud ülikoolides viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise alusel,» tõid nad välja veel ühe ettepaneku.

Rektorid rõhutavad, et teema vajab kiiret lahendust, sest tudengite õpingud on kas ohus või tuleks nii mõnelgi praegu mõelda järgmisele õppeastmele.