Kohus mõistis ettevõtja Umbusi jõe reostuse põhjustamises süüdi

Paal on algusest peale tunnistanud, et reostus sai alguse tema ettevõtte krundilt, kirjutas Tartu Postimees varem.

Paal korraldas AS Pajusi ABF juhatuse liikme ja äriühingu esindajana mullu suvel Kalana suurfarmis hernesilo valmistamist. Hernesilo valmistamisel kasutati silo hapendamist parandavat keemilist konservanti, mis sisaldab sipelghapet, propioonhapet ja naatriumbensonaati ning on kemikaaliseaduse mõistes ohtlik kemikaal, selgitas kohus.

Seejärel sadas vihma ning kuna silomass oli katmata, imbus vihmavesi esmalt massi ja seejärel väljus sealt hulgaliselt silomahla koos keemilise konservandiga, mis lõpuks jõudis lähedalasuvasse Umbusi jõkke. Jõe vee-elustik kahjustus olulisel määral reostuse levikuala suuruse tõttu. 

Loe ka: «Hinnang: Umbusi jõe reostus liigitub katastroofiks, hukkus üle 10 000 kala»

Kohus mõistis Paalilt karistuseks välja 20 070 eurot, sest ta rikkus ettevaatamatusest kemikaalide nõudeid ning viis tegevusetusega ettevaatamatusest keskkonda aine, millega tekitas olulise kahju vee kvaliteedile ja loomaliikide isenditele.

Paal oleks kohtu hinnangul pidanud hernesilo valmistamiseks mõeldud tööprotsessi korraldama nii, et välistatud olnuks vihmavee sattumine silomassi sisse ja sealt edasi keskkonda. Paal polnud aga instrueerinud töö tegijaid ega loonud võimalusi selleks, et keemilist konservanti sisaldav silomass vihmasaju ajaks kinni katta. Seega, organiseerides keemilise silokonservandi kasutamise hernesilo valmistamiseks ning teades, et seda konservanti ka hernesilo valmistamisel kasutatakse, lõi ta kohtu silmis ohuolukorra.

Lisaks selgus asja uurimisel, et silohoidla, kus silomassi hoiustati, ei olnud selleks sobilik ja tekkinud ohuolukorda süvendas asjaolu, et silohoidla kalded olid valed, samuti olid valesti rajatud kogumiskaevud.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Allar Nisu sõnul on tegemist kuriteoga juhul, kui saaste toimub ja tagantjärele selgub, et äriühing ning selle esindaja ei olnud saaste ennetamiseks või ärahoidmiseks piisavalt tegutsenud, kuigi neil see kohustus oli. «Kriminaalmenetlus peab nii avalikkusele kui ka süüdistatavale avaldama mõju, et tõsta teadlikkust ja ennetada edasisi võimalikke kuritegusid ja kahju. Kui lisada kohtuotsusega mõistetud 20 070 euro suurusele karistusele ka AS Pajusi ABF-ile määratud kohustus summas 20 000 eurot, siis on see prokuratuuri hinnangul piisav signaal ühiskonnale, et keskkonnanõuete eiramine ei ole aktsepteeritav,» rääkis Nisu.

Lisaks kriminaalmenetluse käigus saadud rahalisele karistusele ja äriühingule määratud kohustusele tuleb ettevõtjal hüvitada jõele tekitatud keskkonnakahju, mille suurus selgub keskkonnaameti poolt läbi viidavas haldusmenetluses.

Kriminaalasja arutati kokkuleppemenetluses. Paalil tuleb tasuda ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1087 eurot ja 50 senti.