/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/04/27/15283387t1hbf73.jpg)
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tuletas kolmapäeval ehk Tšornobõli avarii aastapäeval maailmale meelde, kui habras on julgeolek Venemaa agressiooni tõttu, vahendas neljapäeval ukrainlaste uudisteagentuur UNIAN.
Zelenskõi sõnul ei tunnista kiirgus riigipiire
«Tšornobõli katastroofi aastapäev on just see päev, mil tasub kõigile maailmas meelde tuletada, kui habras on meie julgeolek. Ja veelgi enam, kui üle aasta ähvardab Zaporižžja tuumaelektrijaamas Venemaa kunstlikult tekitatud kiirguskatastroofi oht. Vaid Ukraina täielik kontroll Zaporižžja tuumaelektrijaama üle võib taastada täieliku julgeoleku ja mitte ainult meie riigile, vaid kogu Euroopale ja kogu maailmale,» rääkis riigipea oma igaõhtuses videosõnumis.
Zelenskõi rõhutas, et kiirgus ei tunnista riigipiire ja samuti ei tunnista neid Venemaa.
«Ainult täielik reeglite järgimine võib tagada ohutuse,» kordas president.
Zelenskõi tõi välja, et rääkis sel teemal 26. aprillil ka rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhi Rafael Grossiga.
«Soovin eraldi tänada härra Grossit väga olulise sotsiaalse initsiatiivi eest ehk spetsiaalse meditsiinilise tugiprogrammi eest kõigi meie tuumajaamade personalile. Tänan teid meie inimeste toetamise eest,» lisas Zelenskõi.
Zelenskõi rääkis varem päeval vajadusest teha kõik võimalik, et Venemaa ei kasutaks tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt väljapressimiseks.
«Täna 37 aastat tagasi jättis Tšornobõli tuumajaama õnnetus kogu maailmale tohutu armi. Kiirgusleke muutis kunagise hubase ja arenenud ala keelutsooniks. Tänapäevalgi jääb Tšornobõli tuumaelektrijaama ümber 30-kilomeetrine ala kõrge kiirgusega ohtlikuks kohaks,» kirjutas ta kolmapäeval Telegramis.
«Möödunud aastal okupant mitte ainult ei hõivanud tuumajaama, vaid seadis taas ohtu kogu maailma. Vabastamisest on möödas üle aasta. Tšornobõli piirkonna teadus- ja julgeolekuettevõtted on juba tavapärasele tööle naasnud,» jätkas riigipea.
«Ukraina ja maailm maksid õnnetuse tagajärgede likvideerimise eest kõrget hinda, see töö kestab tänaseni. Peame tegema kõik selleks, et terroririik ei saaks ühtki võimalust kasutada tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt väljapressimiseks,» ütles Ukraina president.
Kiievist 100 kilomeetrit põhja pool asuva Tšornobõli tuumajaama reaktor plahvatas 26. aprillil 1986. aastal. Maailma rängimaks tuumakatastroofiks peetava õnnetuse tagajärjel sattusid suured alad Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal. Saaste riivas ka teisi Euroopa riike.