Risti kogudus kogub annetusi haruldase Vabadussõja mälestussamba jaoks

Mälestussammas on püstitatud Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks, mis on ülimalt haruldane selle poolest, et seda ei hävitatud Nõukogude okupatsiooni kestel.

Kogu Nõukogude aja puutumatuna üle elanud mälestussammas avati 29. juunil 1924. Samba avamisel oli kohal ka toonane sõjaminister Oskar Amberg. Sammas püstitati Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenud Risti kihelkonna meeste mälestuseks. Vabadussõja mälestussammas Ristil rajati koguduse initsiatiivil ja annetajate toel, kivitöö tegi kohalik kiviraidur Emil Weiss.

Sammas on valmistatud Vasalemma marmorist, kujutades endast soklile asetatud, õhukest, baasiga risttahukat, mida katab kolmnurkse frontooniga kahepoolse kaldega kivikatus, mille peal on ladina rist. Risttahuka esiküljel on tekst «Eesti wabadussõjas langenud sõdurid/ 1918–1920» ja kaheksa nime. Samba tagumisel küljel on kiri «Ilmasõjas langenud sõdurid 1914–1918» ja 30 langenud sõduri nimed. Soklil on kiri «Ilmasõjas teadmata kadunud sõdurid» ja selle all 30 nime. Sammast ümbritseb sepisaed.

Kui esiküljel olevad kaheksa nime on kenasti säilinud ja siiani loetavad, siis tagaküljel olevad 60 nime on vaja samba uuendamise käigus uuesti kivisse raiuda. Kõigi langenute ja teadmata kadunud meeste nimed on õnnestunud tuvastada. Samuti oleks vaja kohendada sammast piiravat sepisaeda.

EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi sõnul on praegusel pineval ajal vaja eriti hoolega tegeleda eestlaste identiteedi, mälu ja ajaloo säilitamise ning edendamisega.

«Need noored mehed, kes 20. sajandi alguses läksid Eesti vabaduse eest seisma ja langesid või jäid seejuures kadunuks, mõistsid, kui oluline on väikerahva jaoks iseseisvus ja priius. Vähim, mida meie siin ja praegu teha saame, on nende kangelaslikkust ja mälestust alal hoida ning taastada väärikal moel Eesti oludes üliharuldane mälestussammas selle 100. aastapäevaks. Nagu toonagi, mil mälestussammas rajati koguduse liikmete initsiatiivil, pidasid ka 99 aastat hiljem meie koguduse liikmed vajalikuks mälestussamba heaks hakata üle Eesti annetusi koguma,» ütles Laats.

Imeliste asjaolude tõttu on tänini alles ka samba juurde kuulunud Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi kingitud ülimalt haruldane mälestuspärg samba avamiseks. Ainulaadne pärg elas kogu okupatsiooniaja üle Risti kiriku tornis. Samba 90. aastapäeval paigutas pärja uuesti samba juurde toonane siseminister Hanno Pevkur.

Risti kirikaias asuva Vabadussõja üliharuldase mälestussamba renoveerimiseks saab annetada EELK Risti koguduse arvelduskontodele erinevates pankades, selgitusse tuleb märkida «Vabadussõja mälestussammas».

Aastatel 1921–1940 rajati Eestis üle 150 Vabadussõjale pühendatud mälestusmärgi, millest enamiku lõhkus Nõukogude võim kiiresti pärast okupatsiooni kehtestamist maha.