Reznikov nimetas Venemaa tuumaähvardusi blufiks

Reznikov rääkis sellest intervjuus Hispaania ajalehele La Razon.

Vastates küsimusele miks liitlasriigid ei anna Ukrainale Venemaa Föderatsiooniga vastu astumiseks kõike, mida riik selleks vajab, ütles Reznikov, et Lääs on pikka aega elanud dogmas «mitte provotseerida Venemaad».

«See sai reaalsuseks 2008. aastal NATO tippkohtumise ajal Bukarestis. Oli väga reaalne võimalus, et Ukrainast ja Gruusiast saavad uued liikmed. Ameeriklased olid selle poolt ja ka enamik eurooplasi. Saksamaa kantsler Angela Merkel oli vastu ja veenis ülejäänud. Siis tuli Gruusiasse sissetung ja riigi mitmete piirkondade okupeerimine. Siis olid mürgitamised Salisburys, plahvatused Tšehhis ja Bulgaarias, Krimmi okupeerimine 2014. aastal. Järgnesid Luhansk ja Donetsk. Jälle sama doktriin, et ärge provotseerige Venemaad,» seletas kaitseminister.

Minister kinnitas ühtlasi, et peab Venemaa ähvardusi tuumarelva kasutamisest blufiks.

«Tehnilisest aspektist vaadatuna viidi Kasahstanis läbi viimane tuumarelvakatsetus 1998. aastal. Kordan, et 1998. aastal. Mis seisus see tuumaarsenal on? Hiina ja India on juba saatnud Kremlile selge hoiatuse tuumarelvade kasutamise osas. See on viimane punane joon maailmas. Ja kus nad neid kasutama hakkavad? Meri, mäed, linnad, rindejoon?» arutas Reznikov.

Unian tõi välja, et 2022. aasta septembris kuulutas Venemaa president Vladimir Putin välja osalise mobilisatsiooni. Oma pöördumises ähvardas Putin, et kui Venemaa terviklikkus on ohus, siis kasutatakse «kõiki olemasolevaid vahendeid» ja lisas, et tegemist pole blufiga.