FOTOD ⟩ Tallinn võtab jõuliselt ette võitluse kõnniteedel parkijatega

Varasemast enam rakendatakse 40-euro suurust trahvimäära, mitmes kohas tõkestatakse kõnniteedele sõitmist postide ja haljastusega ning ühtlasi alustab pilootprojektina mupo jalgrattapatrull, kes võtab sihikule eeskätt ratta- ja kõnniteedel parkimise.

«Auto koht on sõiduteel ning kõnniteel sõitmine ja parkimine on keelatud ja jalakäijatele ohtlik. Miski ei õigusta rikkumisi ja liiklusohtlikku käitumist. Viimastel aastatel on Mupo pööranud probleemile aina rohkem tähelepanu, mida tõestab trahvide enam kui kahekordne kasv viimase nelja aasta jooksul. Ent paraku probleemi lahendamiseks sellest ei piisa,» ütles abilinnapea Vladimir Svet (KE).

«Pidevalt kujundame linnaruumi ümber, et autode pääsemine kõnniteedele oleks raskendatud: olgu selleks puude istutamine tänavate rekonstrueerimisel või lilleanumate ja pollarite lisamine, mis on kiirem lahendus. Nüüd läheneme probleemile senisest süsteemsemalt ning rakendame erinevaid meetmeid jalakäijate ohutuse tõstmiseks,» märkis ta.

Vaatamata sellele, et viimastel aastatel on Tallinna munitsipaalpolitsei amet koostanud ligi 30 000 parkimistrahvi, on probleem jätkuvalt terav. Viimastel aastatel on toimunud märkimisväärne parkimistrahvide määramise tõus.

Kui 2018. aastal koostati ligi 14 000 hoiatustrahvi, siis 2020. aastal juba 20 000 ja 2022. aastal 30 000 hoiatustrahvi ebaseadusliku parkimise eest. Suurema osa nendest moodustavad just kõnniteel parkimise eest väljastatud trahvid.

Selleks, et trahvidel oleks suurem mõju, rakendatakse edaspidi teatud juhtudel senise 20-eurose trahvimäära asemel 40 euro suurust trahvimäära. Seaduse järgi saab määrata 40-eurost trahvi liiklusohtlikku ja liiklust takistava parkimise eest.

«Mõistame, et ka need trahvid on vaid jäämäe tipp ja rikkumisi on tegelikult rohkem, kuid peame Mupo piiratud ressurssi tõhusamalt ära kasutama. Ent liikluskultuur on suuresti iga autojuhi kujundada – seega peavad inimesed ise oma käitumist muutma,» lisas Svet. «Eriti terav probleem on kulleritega, mis on saanud tänapäevase linnaliikluse lahutamatuks osaks. Kohtume lähiajal suuremate kullerfirmade esindajatega ja otsime koos lahendusi, kuidas nad saavad oma autojuhte mõjutada.»

Rikkumisi aitab vältida või ka hästi kujundatud linnaruum, mis seab jalakäija ohutuse esikohale. Tallinn on kaardistanud kümme kohta Kesklinnas, kus kõige sagedamini esineb jalakäijatele ohtlikke sõidukite peatumisi ja parkimisi kõnniteel.

Suveperioodil hakkab Tallinna tänavatel ringi sõitma ka mupo jalgrattapatrull, kes saab intensiivse autoliiklusega piirkondades kiiremini väljakutsetele reageerida ning rikkujateni jõuda. Kahest ametnikust koosnev patrull hakkab töötama eelkõige Kesklinnas, kasutades liikumiseks elektrirattaid. Lisaks ebaseadusliku parkimise kontrollile tegeleb patrull ka avaliku korra rikkujatega.

«Paraku on puudulik ka praegune seadusandlus, mis ei anna kohalikule omavalitsusele piisavaid õigusi linnaruumi turvalisuse tagamiseks. Nii ei saa linn näiteks trahvida kõnniteedel peatuvaid ja sõitvaid juhte – ainult parkijaid, liiati on trahvimäärad muutmata 2014. aastast. Ja see ei ole ainult Tallinna, vaid paljude kohalike omavalitsuste mure. Niipea, kui uus valitsus on ametisse asunud, saadame neile ka meie ettepanekud seaduste muutmiseks,» märkis Svet.