Kallas sai kriitikat Reformierakonna endiselt peasekretärilt kui ka riigiõiguseksperdilt (4)

Kallas ütles täna hommikul Vikerraadio saates, et valimiskampaania ajal ei saanud maksudebatti pidada, kuna põhiseadus ei luba maksutõstmisi rahvahääletusele panna.

«Põhiseadus ei luba näiteks maksuküsimusi rahvahääletusele panna. Ja miks – sellepärast, et sa ei saaks mitte kunagi rahvalt jah-sõna sellele, et maksud peavad tõusma. Aga selles mõttes ju läbi lillede seda kõik erakonnad püüdsid öelda,» ütles Kallas.

Kukk kritiseeris Twitteris taolist argumentatsiooni. «Argument, et maksudebatti ei saa pidada, sest põhiseadus ei luba maksuküsimusi rahvahääletusele panna, on hõre. Siin peaks peeglisse vaatama lisaks poliitikutele ka nõudlik valija ja ajakirjandus, et miks katteallikate osas konkreetsust ei nõutud,» leidis Kukk. Ta tõdes, et ehk olnuks aus valimiste eel finantseerimisallikana pakkuda riigikaitsemaksu.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigiõiguse õppejõud Paloma Krõõt Tupay sõnas sotsiaalmeedias, et kuigi ta võib nõustuda sellega, et maksud peavad tõusma ja raha ei tule seinast, siis ta ei saa nõustuda sellega, kui peaminister väidab, et põhiseaduses on kirjas, et valimiskampaania ajal ei ole lubatud inimestele tõtt rääkida.

Ta rõhutas, et põhiseadus eristab selgelt rahvahääletuse institutsiooni riigikogu valimistest. Põhiseaduse paragrahvi 106 mõte ei ole ära hoida olukorda, kus valijaskond nõuaks maksude tõstmist ega avalikku arutelu olulistel poliitilistel teemadel, lisas ta.

«PS § 106 keelab (konkreetsete) seaduseelnõude rahvahääletusele panemist teatud teemadel. Võib nõustuda, et normi «peamiseks põhjuseks on vajadus vältida populismi ja rahva hetkemeeleolude ja ajutiste raskuste fataalset mõju»,» selgitas Tupay.

Ta märkis, et peaministri tõlgendusest lähtudes ei oleks kampaania ajal tohtinud rääkida ka riigikaitsest, kuna põhiseaduse paragrahv 106 keelab selleski küsimuses korraldada rahvahääletust.