/nginx/o/2023/04/06/15241633t1h6201.jpg)
Ehkki rahandusministri portfell on mõnda aega kuulunud Reformierakonnale, on riigi must rahaline seis koos kärpearuteludega ilmnenud justkui üllatusena. Peaminister Kaja Kallas (RE) põhjendas, et varasem majandusprognoos nägi tulevikku ette oluliselt helgemalt: näiteks ilma püsivate julgeolekukuludeta.
Kolmapäeval kirjutas Postimees, et kõnelustel räägitakse endiselt rahast ja olukord on must: «Riigirahanduse seis on veelgi halvem, kui veel mõni nädal tagasi arvasime,» ütles Eesti 200 asejuht Kristina Kallas. Kuigi veel kõneluste algul kinnitati ajakirjanikele, et makse tõstma ei hakata, ei ole ülihapu rahalise seisu tõttu sellest arvatavasti siiski pääsu.
Laupäevaks, kui toimuvad erakondade volikogud, kukub ka koalitsioonikõneluste kell. Kallas ei osanud veel lubada, kas arutelusid peetakse ka reedel ja millal lepe kinnitatud saab.
Rahandusministri portfell kuulus ju Reformierakonnale, kust see üllatus puudujäägist siis järsku ilmnes?
Me tugineme eelarvet tehes majandusprognoosidele, mida teeb rahandusministeerium. Varasem majandusprognoos nägi seda tulevikku ette tunduvalt positiivsemates toonides, kui see praegu seda on.
Juurde on tulnud püsikulud julgeolekukulude näol. Paraku sõda Ukrainas – isegi kui see lõpeb vaherahuga –, siis ei ole Venemaa oma eesmärke muutnud. See tähendab seda, et kui Ukrainaga sõlmitakse vaherahu, hakkab kell meie jaoks mõnes mõttes tagurpidi käima ja me peame tegema olulisi pingutusi.
Kui me vaatame eelarve seisu, siis kõik need aastad, kui Reformierakond on olnud valitsuses, on eelarve olnud pisikeses ülejäägis või väikeses puudujäägis. Kuristiku poole hakkasime minema 2016. aastal, kui tuli Jüri Ratase (KE) valitsus. Kui 2021. aastal tulime meie valitsusse, saime selle natuke paremaks: jõudsime üheprotsendilise puudujäägi juurde. Siis aga tuli energiakriis, sõda, inflatsioon ja me pidime tegema kulutusi, mida varasemalt ei pidanud. See on puudujääki suurendanud ja paraku on nii, et see kuhugi ei kao.
Julgeolekukulutusi mitte keegi meie eest ei kanna ja see pole paraku ka ajutine. Peame mõtlema maksubaasi laiendamise peale.
Rahandusministeeriumi möödunud suvel valminud prognoos märkis nii:
«Kulude tase kasvab sõja mõjust ja kiiremast inflatsioonist tingituna kõikidel valitsussektori tasanditel. Suurim koormus lisakulude kandmisel jääb riigieelarvele, kuhu lisandub energiajulgeolekuga, kaitseinvesteeringutega ning põgenikega seotud kulusid.»
Sellega seoses jäävad ju mitmed suuremad lubadused ka täitmata. Kas valijate pahameelt pole veel tunda?
Oi-oi. Veel ei ole, sest kokkulepe pole ju veel koos. Tegelikult kõik see, mida me peame tegema, pole veel avalik. Aga kindlasti see pahameel tuleb ja ma saan sellest absoluutselt aru. Ka mina tahaksin teha populaarseid otsuseid, aga meil on väga rasked ajad ja kahjuks mul ei ole seda võimalust.
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)