«Osalt on aga juba ka märke tagasipöördumisest valimiste-eelsesse aega, mil valijate hoiakuid ja eelistusi määrab tavapärasem ning vähem hirmule ja emotsioonidele rajatud poliitika,» kommenteeris Mölder.
Lisaks on valimiseelistuseta valijate osakaal nelja nädala koondtulemustes püsinud väga madal. «See peegeldab kõrgendatud osalust valimistel, kuid viimase nädala tulemustes on juba näha selle trendi peatumist. Uusi erakondliku eelistusega inimesi enam juurde ei tule ning tavalise poliitika naastes ilmselt lisandub taas eelistuseta valijaid,» lisas ta. Absoluutarvudes said sellest liikumisest ajutiselt enim kasu Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid ning mõnevõrra ka Reformierakond. «Toetajate absoluutarvude poolest on Keskerakonna, EKRE ja Isamaa toetus püsinud stabiilne, kuid nende suhteline toetus on langenud, kuna eelistuseta valijad on liikunud teiste erakondade juurde,» selgitas Mölder.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2023/03/28/15224877t1h699c.jpg)