Kõrge aunimetuse pälvinud Eesti teadlasi ootavad ees kolmepäevased pidustused

Eesti teadlaste ja ühiskonnategelaste sidemed Soome kolleegidega said tuule tiibadesse kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, mistõttu pole midagi imestada, kui Helsingi ülikooli 30 audoktorist kaks tulevad sel aastal Tartust. Audoktoritega koos pidutsevad põhjanaabri pealinnas vana traditsiooni alusel kolm päeva ka värsked teadusdoktorid ja magistrid.

«Mulle tuli see uudis nagu välk selgest taevast,» ütles Tartu Ülikooli füüsika instituudi spetsialist Madis Noppel ja arvas tiitli saamise kohta, et ju siis keegi kolleegidest Soomes tema kandidatuuri esitas. «Igal juhul olen väga tänulik,» tõdes peagi 72-aastaseks saav füüsik, kellel seisab nüüd mai lõpus Helsingis ees väärikas tseremoonia.

«Tegemist on justkui elutööpreemiaga,» jätkas Noppel, kelle koostöö soomlastega on käinud paarkümmend aastat. Kümnend tagasi õpiti ühiselt mõõtma atmosfääriosakesi, milleta elu Maal poleks võimalik. Nimelt võivad neist osakestest areneda pilved, mis lasevad päikesekiirgust läbi vaid osaliselt ja jahutavad sel moel kliimat. Ent aerosoolide hingeelu tundes saab selgitada ka atmosfääri saastumist väävli või süsinikuühenditega.

Tartu Ülikooli kirikuloo professor Riho Altnurme sai tulevasest tiitlist aimu juba mullu aprillis, kui kolleegid Soomest talle uudisest rääkisid. «Oktoobris paluti peamõõtu, et pidustustel kohustuslik torukübar mulle ikka pähe mahuks.» Ent kuni esmaspäevani, mil audoktorite nimed avalikustati, tuli teadlasel saladust hoida. Ainsa erandi tohtis teha abikaasale, kes on samuti tseremooniale kutsutud.

Veerandsada aastat Altnurmega koos töötanud soomlased põhjendasid audoktori tiitli andmist talle, kuna peavad meest Eesti kirikuloo juhtivaks eksperdiks. Professor on uurinud, kuidas luteri kirik omal ajal nõukogude korraga kohanes ja kirikuga seotus 20. sajandil vähenes. «Kuigi üldised protsessid on olnud riigiti sarnased, siis Soomes on rahvustunne kirikut tugevamalt hoidnud.»

«Kahtlemata on väga suur au kuuluda samasse seltskonda Sauli Niinistö ja Greta Thunbergiga, aga ka Vello Saloga,» kinnitas Altnurme. Teoloog ja tõlkija Salo nimetati Helsingi ülikooli audoktoriks 2017. aastal, kaks aastat enne tema taevastele radadele lahkumist.

«Kuid koostöö on ikka kahepoolne ja tiitli saamine pani endalt küsima, kas me pole äkki põhjanaabreid unustanud, kui vaadata nimekirja neist, keda Tartu Ülikool tunnustab,» möönis kirikuloolane ja lisas, et tunnustamist ei saa olla kunagi liiga palju.

Sajanditevanune traditsioon

Esimesed teaduskraadid jagati Helsingi ülikoolis välja juba 380 aastat tagasi. «Soome ülikoolid järgivad rõhutatult kogu seda pikka tseremooniat, mis kestab kolm päeva,» rääkis Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo. Kuigi selle tava juured ulatuvad Euroopasse, on pidustustest saanud osake Soome kultuurist.

Praeguseni annavad kraade algsete nimedega – filosoofia-, õigus-, teoloogia- ja veterinaarmeditsiini teaduskonnad, mis promoveerivad ise oma magistrid, doktorid ning audoktorid korraga samal üritusel.

Vilo sai Helsingi ülikoolist doktorikraadi 2002. aastal. Alles tosin aastat hiljem otsustas ta osaleda ülikooli traditsioonilisel promoveerimisel. «Üritus oli äärmiselt pidulik, kus naised vahetasid kleite, valgest mustani, mille vahele mahtusid värvilised rüüd, nii käistega kui ilma. Mehed kandsid frakke,» meenutab ta ja lisab, et kraadiga käib kaasas ka torukübar ja mõõk. Viimane sümboliseerib teadlaste võitlust sõna, teadusliku tõe ja õiguse eest. Pidustuste aukülalisteks kutsutakse ka «rõõmudoktorid» – pool sajandit varem sama tseremoonia läbinud.

Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit kannab veel 28 aastat pärast Helsingi ülikooli audoktoriks nimetamist aeg-ajalt kingiks saadud mõõka ja torukübarat. «Tartu Ülikooli aastapäeva kohta on ju öeldud – kandke oma aumärke, nii ma teen,» kinnitas emeriitprofessor ja lisas, et kuigi varem oli kübarakandjaid rohkem, siis viimasel ajal on neid haruharva näha.

President Lennart Meri, kes oli Helsingi ülikooli audoktor juba enne Tiitu, kirjutas viimasele tiitli saamise puhul õnnitluskirja. «Meri nimetas ennast minu akadeemiliseks vennaks, meenutas Helsingi pidustusi, kus tema osales, ja tegi seda kõike oma ilusas kirjanduslikus stiilis.»

Presidendi kiri on Tiidule vähemalt sama oluline kui audoktori tiitel ise, mille saamise taga seisis samuti suur Eesti sõber, professor Hannu Niemi rakendusstatistika õppetoolist. Kahe riigi vahel käis 90. aastate alguses kõva matemaatikatudengite vahetus.

Kui Vilo peaks tänavu valitama Tartu Ülikooli uueks rektoriks, kas ta kavatseb ümber vaadata ka siinsed traditsioonid, kuna teaduskraadid jagatakse välja poole päevaga. «Olen sellele mõelnud,» vastas professor, kuid hindas, et doktorikraadi kaitsmine frakis pole Eestis siiski mõistlik.

Ent võib-olla tasuks mõelda, millal inimesed saaksid kokku tulla ja kanda välisülikoolide tseremoniaalseid riideid ja sümboleid. «Iseenesest oleks ju tore, kui selline poolenisti sõuelemendiga üritus avalikus ruumis toimuks,» arvas Vilo, kelle sõnul on suur hulk töötajatest õppinud maailma traditsioonidega ülikoolides ning sealt palju väärtust koju toonud. «Me võiksime seda märgata ja tunnustada,» sõnas ta.

1640. aastal asutatud Helsingi ülikool koondab 40 000 üliõpilasest ja töötajast koosnevat kogukonda. Rahvusvaheliste ülikoolide võrdluses kuulub Helsingi ülikool maailma 100 parima sekka. Lisaks ülikoolilinnakule Helsingis on kõrgkoolil keskused Lahtis, Mikkelis ja Seinäjokis, kuus uurimisjaama Soomes ja üks Keenias.