Kodanikeühendused protestivad Eesti Näituste ala detailplaneeringu vastu (2)

1. Üldplaneeringu muutmiseks puudub avalik huvi

1.1. Detailplaneering kaotab Lauluväljaku, Eesti Ajaloomuuseumi, Maarjamäe memoriaali ja Kommunismiohvrite Mälestusmärgi ümbruse senise kohatunnetuse ning muudab ühiskondlike ja puhkeehitiste ala elamualaks.

1.2. Sümbolehitiste mõjupiirkonnas Lauluväljakust kuni memoriaalini viiakse ellu üldplaneeringu (ÜP) järgse ühiskondlike ja puhkeehitiste ala süsteemset vähendamist. Samal ajal on puudu põhjendus, milline on avalik huvi sellise muutuse elluviimiseks.

1.3. Isegi kui pelgalt väita, et ÜP ei vasta tänapäevastele vajadustele, on tegu siiski ühiskondliku kokkuleppega, mille muutmine peab olema avalikult põhjendatud. Täna me ei näe avalikust huvist tulenevaid põhjendusi, miks soovib linn loobuda ühiskondlike ja puhkeehitise alast. Loeme vaid, et arendaja hinnangul on näitusehallid amortiseerunud ja omanik ei soovi enam näituseid selles asukohas korraldada. Näitused ei ole ju ainus võimalus, kuidas saab ühiskondlike ja puhkeehitiste ala kasutada.

1.4. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on võimalik vaid erandlikult, nt üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase huvi korral. Ülekaalukat avalikku huvi sümbolehitiste piirkonna monofunktsionaalseks elamualaks muutmiseks ei nähtu. Täna ei ole ühtegi mõjuhinnangut, mis ütleks, et see on antud alale parem kasutus.

1.5. Linnas puuduvad alad ühiskondlike ja vaba aja veetmise võimalustega hoonete ehitamiseks. Seda on Tallinn ka ise tunnistanud ja sellele viitab ka Tallinna Strateegiakeskuse hinnang planeeringulahendusele. Ei ole ka ühtegi muud uurimust või hinnangut, mis ütleks, et Tallinnas on piisavalt ühiskondlikku ja puhkeala maad avalike huvide täitmiseks või et antud ala on kõige parem kasutada elamualana.

2. Detailplaneering on vananenud

2.1. Veelgi olulisem on, et tegu on vananenud planeeringuga, mille lähteandmedki on vananenud. Planeering ei vasta tänapäevase linnaruumi lahendustele ning on olulistes põhimõtetes vastuolus Tallinn 2035 arengustrateegiaga.

2.2. Käesoleval juhul on detailplaneering algatatud üle 10 aasta tagasi, kuid planeeringumenetlust ei ole suudetud seni lõpuni viia.

2.3. Kehtiva PlanS § 139 lõike 2 kohaselt tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Samasisulise kolmeaastase koostamise tähtaja nõude sätestab ka EhSRS § 1 lg 4, millega määrati tähtaeg detailplaneeringu menetluse lõpuleviimiseks hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks detailplaneeringute puhul, mis on algatatud enne 01.07.2015 jõustunud planeerimisseadust.

2.4. Detailplaneeringu menetlemisele tähtaja kehtestamine aitab tagada, et detailplaneeringute koostamine toimuks mõistliku aja jooksul ning vastaks muutunud vajadustele. Planeering hõlmab oluliste sümbolehitiste mõjupiirkonda, mistõttu on sellise piirkonna planeerimisel eriti oluline planeerida elukeskkonda parimate teadmiste kohaselt, et lõppastmes saavutada elukeskkonna parendamine.

2.5. Kõnealuse ala sümbolehitised on kogu Eesti ühiseks väärtuseks ning mistahes planeering nende mõjupiirkonnas peab seda väärtust hoidma, kasvatama ning lõppastmes tagama esteetilise miljöö. See on planeerimisseaduse kõige olulisem printsiip (PlanS § 8), mida käesolev planeering ei järgi.

2.6. Vananenud detailplaneeringute lõpetamine või vastavusse viimine kaasaegsete Tallinna linnaruumi planeerimise põhimõtetega on oluline ka planeerimisvolituse kasutamise usalduse tähenduses.

3. Leida võimalus uueks lahenduseks ja mõjude hindamiseks

3.1. Ka Tartus juhtus, et ERMi kõrvale hakkas ootamatult korterelamute piirkond kerkima ning osad majad olid ka juba püsti. Õnneks oli otsustajates siiski riigimehelikkust ja leiti muu osapooli rahuldav lahendus. See on näiteks, kuidas on võimalik isegi viimases, ehitamise etapis, vigu parandada. Sellist kompromissi ja riigimehelikku suhtumist nõuab ka praegune juhtum. See ei ole kindlasti kerge, kuid Tallinnale antud planeerimisvoli usalduse jätkumiseks võimalik ja vajalik samm.

3.2. Kui planeering 02.02.2011 algatati, jäeti KSH algatamata põhjendusega, et maakasutuse juhtotstarbe muutmine ühiskondlike ja puhkeehitiste alast osaliselt kesklinna segahoonestusalaks ei põhjusta olulist linnaruumilist mõju. See oli ekslik seisukoht, sest linnaruumiliselt on tegu olulise muutusega sümbolehitiste mõjupiirkonnas.

3.3. Piirkonnas paiknevad Lauluväljak, Lillepaviljon, restoran Tuljak, Orlovi loss, Maarjamäe mälestusväli, Maarjamäe memoriaal, Kommunismiohvrite memoriaal. Nende tuntud sümbolehitiste vahetusse mõjualasse tiheasustusega elurajooni (26 korterelamut, kuni 300 korterit, 441 parkimiskohta) ehitamine avaldab kõigile arusaadavalt olulist linnaruumilist mõju. Selle mõju hindamata ja arvestamata jätmine on lubamatu.

3.4. Tegemist on alaga, mis piirneb ühelt poolt klindi ja teiselt poolt merega ning külgedelt kultuuriväärtuslike sümbolobjektidega. Piltlikult kirjeldades on tegu «saarega», mille planeerimisel tuleb lähtuda kui «saarest», mitte kui tükikesest Tallinna Kesklinnast.

3.5. Kõnealune sümbolehitiste piirkond koos antud planeeringuala ja sellega piirneva alaga on selgelt kreenis elamuarenduse suunas ja see hakkab kumulatiivselt mõjutama oluliselt laiemalt piirkonda.

3.6. Isegi planeeritav segahoonestusala ise ei ole hoonete kasutamise funktsionaalsest vaatest tasakaalus. Üks väike lasteaed (mille rajamine on samuti küsitav) ei kaalu üles 45 000 m² elamispinda ja natuke äripindasid.

3.7. Piirkonda tekib ca 2200–2500 elanikuga nn Lauluväljaku asum, kus kodulähedased töötegemise, hariduse omandamise ja vaba aja veetmise kohad puuduvad. See omakorda mõjutab kõike muud, sest probleemid kanduvad oodatult piirkonnast välja.

3.8. Klindipealne ala koos sümbolehitistega on väärt terviklikku nägemust ja parimaid lahendusi, mistõttu tuleb astuda samme sellise terviku tekkimiseks, mis ala väärtust kasvatab. Ka riigikohus on tähelepanu juhtinud, et kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu territooriumil valitsevat olukorda.

3.9. Et hinnata terviklikult mõjusid nii inimesele kui ka klindipealsele elukeskkonnale tervikuna, tuleb läbi viia ka KSH. See on Euroopa Rohelise Pealinna kohustus, kuid seda toetavad ka Tallinna Kliimakava ja ÜRO Elurikkuse Raamistik 2022 / Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsioon, Euroopa Maastikukonventsioon.

3.10. KSH unikaalsele klindialale tuleb läbi viia ainuüksi ka põhjusel, et klint oli varem kaitstud kui loodusmälestis, kuid klindi kaitse lõpetati avalikkusele arusaamatutel põhjendustel.

Kõnealune planeeringulahendus teenib erahuve ning vähendab olulise avaliku ala väärtust. Leiame, et detailplaneeringu mittevastamine kaasaegse linnaruumi planeerimise põhimõtetele ja avaliku huvi põhjenduse puudumine koosmõjus on piisav, et mitte kehtestada kõnealust planeeringut riiklikult oluliste sümbolehitiste vahetussse mõjualasse.

Erik Vest, Mähe Selts

Enn Veskimägi, Maarjamäe Ühendus

Lilian Erm, Merivälja Selts

Randel-Won Nava, Maarjamäe Selts

Gilleke Kopamees, Sütiste Metsa Selts

Kadi Alatalu, Nõmme Tee Selts

Helina Tilk, Tallinna Looduskoostöö Koda

Tiia Niinemaa/Anne Eenpalu, Memento Tallinna Ühendus