Sutrop: sõnause võistlus saab tänavu tõenäoliselt järje

Kuigi sõnavõistluse toimumise kohta pole otsuseid langetatud, on president Toomas Hendrik Ilvesel Sutropi sõnul selleks soov olemas.

«Sellest on juttu olnud, viimati presidendi vastuvõtul Tartus 24. veebruaril. Täpset fookust ja teemat ei ole veel paigas, aga presidendi soov on, et see oleks mingil määral seotud teaduse mõistetega. See ei pruugi nii minna, aga see on üks idee,» ütles Sutrop.

Näiteks on eesti keeles lahendamata teaduse kahe tähenduse eristamine. «Science tähendab Ameerika inglise keeles ainult empiiriliselt kontrollitavaid loodusteadusi ja ülejäänud on arts and humanities. Kas Eesti keeles on mõtet seda vahet teha – see on laiema diskussiooni küsimus,» tõi Sutrop näite.

Keeleteadlase sõnul vajab eesti keel endiselt uusi sõnu. Näiteks jäi 2010. aasta augustis välja kuulutatud sõnausel lahendamata sõna «poliitika» kahe tähenduse eristamine. ««Poliitika» üks tähendus on see räpane lehmakauplemine ja teine siis üllas, õilis ja igikestev pikaajaline planeerimine ehk inglise keeles policy. See erisus jäi lahendamata, kuna ei tulnud ühtki head ettepanekut.»

Eesti Keele Instituudi eesmärgiks on uute sõnade otsimisega jätkata. «Kui tulevad uued mõisted või nähtused, mida varem ei olnud, siis peame neid kuidagi kirjeldama. On kaks võimalust – kas lasta isevoolu kujuneda või siis aidata kaasa ja kujundada protsesse,» ütles Sutrop.

Hea sõna ei ole mitte ainult see, mis kõlab hästi, vaid teda peab saama ka käänata, pöörata, muuta, tuletada ja see peab sobituma sõnade süsteemi.

Millal uus sõnaus toimuda võiks, pole teada, küll aga võiks sellest Sutropi hinnangul saada traditsioon. «See peaks ikkagi toimuma mõistliku vahega vastavalt vajadusele, sest kui ta on igal aastal, siis keegi ei pane seda tähele.»

Eelmine sõnaus toimus 2010. augustist kuni 2011. aasta veebruarini, mil Vabariigi President kuulutas välja sõnavõistluse riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles.