Rannas pikutav hülgepoeg vajab vaikust ja rahu

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et hallhüljes sigib nii maismaal kui jääl ning pärast poja ligikaudu 16-päevast imetamist algab n-ö võõrutusperiood, mil poeg peabki veetma rohkem aega iseseisvalt.

«Enne merele suundumist võivad pojad olla omaette maismaal isegi 2-4 nädalat ja selle tundliku aja jooksul vahetab hülgekutsikas oma koheva ja valge titekarva tähnilise ja madalama täiskasvanu karvkatte vastu, mis sobib vee-eluks palju paremini,» rääkis Rakko.

Kuival maal oleva hülgepoja jaoks tekitab inimene ja kindlasti ka uudistama tikkuv koer suurt stressi ning olukord võib ta vette ajada. See võib aga hülgepojale olla ohtlik, sest märgunud titekarv teda külma eest ei kaitse ning halvemal juhul võib suplus viia alajahtumise ja isegi surmani. Tundlikus vanuses käivad hülgepojad vees paraku veel harva ning siis, kui nad ise seda soovivad.

Aimar Rakko täpsustas, et hülgepoeg võib olla merest isegi mõnesaja meetri kaugusel, aga vee äärde tagasi saab ta enamasti ilma kõrvalise abita ja siis, kui ise soovib. «Alles siis, kui hülgekutsikas on sattunud enda jaoks ohtlikusse kohta, näiteks suure sõidutee äärde või loomal on selged vigastused, palume sellest teada anda numbrile 1247. Vajadusel abistavad siis looma spetsialistid, kindlasti ei tohi tavaline uudistaja hülgepoega endaga koju kaasa viia ning teda seal näiteks ravima hakata,» lausus Rakko.

Hülgepoja pildistamise, toitmise või katsumise asemel on kõige õigem temast hoopis eemalduda. «Tegelikult on ka mõned kriimud nahal ning mädased silmad teatud vanuses hülgepoegadel tavalised, need paranevad enamasti ise ja inimese sekkumist ei vaja. Looduses olevate loomapoegadega inimesel kontakti luua ei tasu, neile peab andma rahu. Kindlasti palume koeraomanikel rannas jalutades hoida lemmikloom rihma otsas, sest isegi sõbralik koer põhjustab hülgepoja läheduses oma ülemeelikusega loomakesele liigset stressi,» toonitas Rakko.