Legionelloosi on tänavu nakatunud neli inimest

Tänavu on iga kuu keegi legionelloosi nakatunud ning noorim neist on 53-aastane mees Tallinnast. Nakatunuid on registreeritud veel Tartus ja Läänemaal: 70-aastane naine, 60-aastane mees ja 74-aastane naine.

«Tavaliselt esineb kasv suvel,» sõnas terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko ja lisas, et haigestumine võib sageli olla seotud ka teiste riikide külastamisega. Ta selgitas, et bakterit hingab inimene sisse veeaerosoolina. 

Ameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas selgitas, et kui piltlikult öeldes peitub veetrassis paar bakterit ning kurja juureks on dušiots, võib bakterite arv kasvada lõpuks tuhandeteni. «Ühes asutuses võetakse proove sama trassi küljes olevatest erinevatest otsikutest ning bakterisisaldus on neis erinev,» selgitas ta, tuues näiteks, et dušinurgas, kus lastakse vaid väga külma vett, võib bakterisisaldus väiksem olla. 

Terviseameti info järgi moodustab legionella bakter arenenud riikides 2–16 protsenti pneumooniatest ehk kopsupõletikest. «Legionella-pneumoonia haigusnähtudeks on kõrge palavik, kuiv köha, pea- ja lihasvalu, hingeldus, valu rinnus. Harvem ka kõhulahtisus,» loetleti kokkuvõttes.

Amet toonitab, et tervet inimest see bakter ei ohusta ning see ei nakku vee allaneelamisel. 

«Kuidas saab siis haigestumist ära hoida? Kuna me teame, et legionella on ulatuslikult leviv väliskeskkonna bakter, siis päris nullnormini on seda suhteliselt raske viia,» rääkis Dontšenko. Kui aga inimene nakatub, teeb terviseamet seejärel epidemioloogilise uuringu nakatumise asjaolude väljaselgitamiseks. 

Nagu teada, siis bakter on praeguse seisuga tuvastatud kahes spaas, üheks neist Tartu V Spa, mis on tänini suletud. Proovide kiiremaks väljaselgitamiseks võimalust amet ei näe: PCR-testid, millele mujal maailmas on viidatud, annavad küll bakteri olemasolust tulemuse, aga ei anna vastust, kas see on veel elus või paljunemisvõimeline.