/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
/nginx/o/2023/03/10/15191140t1h1d33.jpg)
Puuetega inimeste arvu vähenemine võiks ju kõigile rõõmu valmistada, kuid oma hädadele tegelikku leevendust saamata kergemasse kategooriasse või tervenenuks liigitatud haigetel ja nende hooldajatel teeb see meele mõruks. Eriti paradoksaalne on olukord, kus näiteks oma lapse arenguga ränka vaeva nägevad vanemad saavutavad ametnike silmis tulemuse, mille järgi laps enam erilist hoolt ega abi ei vajagi.
Kui Postimees aasta alguses uuris, kuhu n-ö kaovad puuetega inimesed, tõi Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) ühe põhjusena välja, et juba pikemat aega on tekitanud probleeme nii laste kui ka tööealiste inimeste puude tuvastamine. Seda eriti juhul, kui sotsiaalkindlustusamet (SKA) on eelnevalt tuvastanud puude raskusastme, korduvhindamine aga kas ei tuvasta seda üldse või hindab puude kergemaks.