:format(webp)/nginx/o/2023/03/09/15189770t1h6ab7.jpg)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) eilne pressiteade, et nad pöörduvad e-häälte tühistamiseks riigikohtusse, ajas segadusse nii mõnegi ajakirjaniku kui ka riigiasutuse. Alles paar päeva tagasi esitas erakond ju kaebuse valimisteenistusele ning seaduse järgi peaks sellised vaidlused jõudma riigikohtusse just läbi valimisteenistuse. Otsetee riigikohtuni võib avada aga nende uus lähenemine rohujuuretasandilt, et vigased pole mitte korjatud e-hääled, vaid seaduse raamistik ise.
«Riigikohus selgitas 2019. aastal, et elektroonilise hääletamise nõuded tuleb sätestada seadusega. Siiani ei ole mitte midagi tehtud,» põhjendas EKRE juht Martin Helme.
«Olemasolev regulatsioon on sisuliselt vabariigi valimiskomisjoni suva, kes loob õigusnormid, korraldab nende täitmist ja samuti ka järelevalvet nende täitmise üle, mis on põhimõtteliselt vastuolus võimude lahususe ja õigusriigi põhimõtetega. See on toonud kaasa olukorra, kus elementaarsed turva- ja kontrollitavuse nõuded on täitmata ning valimised on mittekontrollitavad,» loetles ta. EKRE kaitsja Paul Keres märkis Eesti Rahvusringhäälingule, et see toobki endaga kaasa regulatsiooni põhiseadusvastasuse.
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)