GALERII ⟩ Tallinnas mälestati 79 aasta möödumist märtsipommitamisest

«Täna märtsipommitamise ohvritele mälestusküünalt süüdates ei mõtle ma ainult Teise maailmasõja kurjusele ja koledusele, vaid ka sellele, et siinsamas Euroopas peab Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Jälle langevad pommid, hukkuvad pered ja kodud kukuvad rusudeks, jälle tungib kurjus peale,» lausus president Karis.

«Ja ma mõtlen sellele, kuidas kõigi kaotuste kiuste on Eesti kestma jäänud. Me leiname oma ohvreid, selles on valu ja kurbus. Aga meie mõtetesse mahub ka uhkus, et oleme küll nõtkunud, kuid lõpuks ikkagi kindlalt püsti tõusnud,» lisas riigipea.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Mälu Instituudi eestvedamisel toimunud küünalde süütamisele kogunesid kümned inimesed. Sellele eelnes kontsert ja mälestusteenistus Püha Vaimu kirikus, kus esines aastapäevakõnega Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ning Tallinna abilinnapea Tanel Kiik (KE).

1944. aasta 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl heitsid Nõukogude Liidu lendurid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised.

Tallinn sai rünnakus rängalt kannatada, teiste hulgas süttisid nii Estonia teatrimaja, Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.

Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses.

Tänavu sai aadressil Harju tänav 13 vaadata ka Ukraina-teemalist fotonäitust, mis oli pühendatud aasta möödumisele täiemahulise sissetungi algusest Ukraina territooriumile.