Postimehe Ajakirjanduskooli neljanda lennuga liitunud Taavi Hark: “Mind paelub tempo, mis selle meediamajaga kaasas käib”

Taavi, millega sa igapäevaselt tegeled?

Suurem osa ärkvel oldud ajast olen ma seotud klassikalise muusikaga. Töötan Eesti Muusika Infokeskuses, mis kogub ja vahetab infot Eesti nüüdismuusika kohta. Lisaks sellele juhatan segakoori Noorus ja Kadrina kirikukoori ning olen kahe kammeransambli mänedžer – keelpillikvartett M4GNET ja Trio ‘95. Kui mul kõige kõrvalt aega üle jääb, kirjutan ka muusikast - mõni nendest tekstidest on ilmunud Postimehes, enamus aga kultuurilehes Sirp või ajakirjas Muusika.

Miks sa otsustasid Postimehe Ajakirjanduskooliga liituda?

Mind paelus kõige enam see, et Postimehe Ajakirjanduskooli programm on väga praktiline ning õppetöö mahub küllalt lühikese ajaraami sisse, võrreldes näiteks ajakirjanduse õppimisega ülikoolis. Huvi kasvatas ka see, et siin ei ole juhendajateks ainult teoorias tugevad eksperdid, vaid praktikud, kelle teadmistepagasis on aastakümnete jagu kogemusi. Mis veelgi parem – nad on köitvad kõnelejad, kes suudavad oma erialaseid teadmisi ja kogemusi anda edasi väga kaasahaaraval viisil.

Igatahes mul oli suur uudishimu. Olin küll varem kursis sellega, kuidas toimib “aeglasem” ajakirjandus kultuurilehtedes, aga tahtsin ise kogeda ja lähedalt näha, kuidas see “kiirem” ajakirjandus ühes suures meediamajas sünnib.

Kuidas need ootused on sinu jaoks tänaseks juba täitunud?

Ootused on kahtlemata täitunud. Meeldivaid kogemusi on pakkunud ka ajakirjanduskooliga seotud praktika, milles ei puudu ka lustakad üllatused. 

Kuna õppeprogramm on paindlik ning igaüks saab valida valikaineid ja praktikat vastavalt enda huvidele, siis mul on rõõm teha enda praktikat Postimehe kultuuritoimetuses.

Kas siin veedetud aja jooksul on sul midagi tulnud üllatuseks ka?

Mind paelub tempo, mis selle meediamajaga kaasas käib. Ajakirjanduse olemusest tulenevalt on ajasurve sageli sedavõrd suur, et lugu peab olema valmis loetud tundidega, erandlikel juhtudel lausa minutitega. Kui olla mõne teema kajastamisega kolmas või kaheksas, siis oled tõenäoliselt juba rongist maha jäänud. Kindlasti jahmatab ka see, kui palju peab meisterlik ajakirjanik taustainfot teadma, et mingi kindla teemaga enesekindlalt tegeleda. Et lõppematu faktikontrolliga mitte puntrasse jääda, on vaja mahukat teadmiste tagalat. See ergutab katkematult aina uut õppima.

Kuidas sa oma õpingukaaslastega rahul oled?

Ajakirjanduskooli on tulnud kokku väga erinevad inimesed - erinevatest vanusegruppidest ja töistest valdkondadest. Kuna tegemist on sisult mitmekesise kursusega, siis on sageli kellelgi midagi huvitavat vestlustesse lisada, jagada kogemusi oma elualalt. Mida mitmekülgsemad inimesed, seda huvitavam on üksteiselt õppida.

Oled sa tänaseks saadud teadmisi juba rakendanud ka?

Olen rakendanud küll, mõistes paremini, kuidas erinevad ajakirjanduse žanrid vajavad erinevat lähenemist - mis töötab näiteks trükimeedia puhul, mis veebis. Just viimase puhul olen ma päris palju uut ja vajalikku infot endaga kaasa võtnud. Ka podcaste puudutav kursus andis mitmeid innustavaid impulsse tuleviku tarbeks.

Millised võiksid olla iseloomujooned, mis sinu hinnangul käivad ühe hea ajakirjanikuga kaasas?

Asendamatu omadus on piiritu uudishimu peaaegu kõige vastu, vastasel juhul muutub see töö ruttu tüütuks. Kasuks tulevad teadmised paljude erinevate eluvaldkondade kohta, muidu hakkavad piirid pitsitama. Kiire mõtlemine ei teeks paha, samuti oskus kirjutada kaasahaaravalt. Kui sinna juurde lisada ka parajal hulgal julgust, siis ma usun, et ongi võimalik saada ajakirjanikutööga tublisti hakkama.

Näed sa ennast tulevikus Postimehes töötmas?

Oleks vist arutu seda välistada. Osaliselt oli mõttemäng ajakirjanduses töötamisest ka üks põhjustest, miks ma tahtsin ajakirjanduskooli tulla - näha, kas minus on piisavalt ajakirjaniku materjali. Küllap lähikuud annavad arutust. Kindel on see, et Postimehe meediamajas leidub hakkajale ja uudishimulikule inimesele väga palju väljundeid.

Jaan Tõnissoni Postimehe Fondi all tegutseva Postimehe Ajakirjanduskooli neljas lend lõpetab sel kevadel. Ajakirjanduskooli viies lend alustab õpinguid 2023. aasta sügisel. Rohkem infot: postimehefond.ee/ajakirjanduskool

Postimehe Fond on asutatud eesti rahvusteaduste, kultuuri ning hariduse toetamiseks Eestis. Postimehe Fond toetab kultuuriprojekte, viib läbi ajakirjanduskooli, tunnustab ajakirjanikke meediaauhindadega, toetab ajakirjandustudengeid stipendiumitega ning rahastab teadusraamatute kirjutamist.