/nginx/o/2012/03/13/1010234t1h53b2.jpg)
Sotsiaalminister Hanno Pevkur saatis valitsusele kirja, milles toetab koalitsiooni kava tühistada 2013. aastast rakenduma pidanud võimalus, millega saaksid 40 protsendi eelneva palga suurust hüvitist ka need töötajad, kes lahkusid ametist vabatahtlikult või poolte kokkuleppel.
Vastav töölepingu seaduse muudatus lepiti kokku juba 2008. aastal ja selle eesmärgiks oli kaitsta töötajat puhkudel, kui tööandja survestab teda raskete majanduslike olude tõttu töölt omal tahtel või poolte kokkuleppel lahkuma.
Sätte rakendumine lükati 2013. aastasse, kuid tänavu veebruaris tegid koalitsiooniparteid ettepaneku seadus seaduseparandusega jõustamata jätta. Otsust põhjendati sellega, et selline hüvitis ei ahvatleks inimesi kauem töölt eemal viibima.
Sama meelt on oma arvamuses ka minister Hanno Pevkur. «Sotsiaalkindlustuses on vabatahtlik töötus risk, mida riik võib kindlustada, kuid ei ole kohustatud kindlustama, mistõttu ei tekita kavandatud töötuskindlustuse täiendava skeemi mittekehtestamine vastuolu võetud rahvusvaheliste kohustustega,» leidis ta.
Ka enamikes Euroopa riikides makstakse töötukassasse hüvitisi vaid sunnitud töötuse korral. Riigid, kus makstakse töötushüvitist olenemata töötuks jäämise põhjusest on Bulgaaria, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta ja Saksamaa.
Minister toob välja ka OECD seisukoha, kes leiab, et tööjõu maksukoormus on Eestis väga suur ning seda tuleks langetada. Samuti on OECD arvamusel, et vabatahtliku töötuse puhul ei ole mõistlik töötuskindlustushüvitist maksta. Valitsus on võtnud eesmärgiks alandada järgmise aasta 1. jaanuarist töötuskindlustuse maksemäärad 3 protsendile.
Õiguskomisjon saatis töölepingu seaduse muudatused täiskokku
Riigikogu õiguskomisjon otsustas täna saata töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu täiskokku esimesele lugemisele 20. märtsil. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekuid ootab komisjon 3. aprilliks.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks töötuskindlustuse seadusesesse tehtud muudatused, mis puudutavad töötuskindlustushüvitiste maksmist inimestele, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või poolte kokkuleppel ja mis peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2013.
Eelnõu komisjoni poolse menetleja Kalle Jentsi sõnul aitab eelnõu kokku hoida töötukassa eelarvest tehtavaid kulutusi ja vähendada sellega ka töötuskindlustusmakset. «Töötuskindlustusmakse vähendamine on kasulik mõlemale tööturu osapoolele, nii töötajale kui ka tööandjale, ja sellega me eelistame enamust sellele väiksele vähemusele, kes tulevast aastast jõustuma pidanud regulatsioonist võinuks kasu saada. Kui algselt lepiti tööturu osapoolte vahel mäletatavasti kokku 1,5 protsendi suurune töötuskindlustusmakse määr, siis tegelikkuses on see jõudnud juba 4,2 protsendini,» rääkis Jents.
Eelnõu algataja on seisukohal, et töötajal on vaba valik otsustada, kas ta soovib töösuhet lõpetada või mitte ja puudub põhjus eeldada, et enamus oma soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunud töötajatest on teinud seda tööandja sunni tagajärjel, nagu kõnealust regulatsiooni 2009. aastal seadusesse kirjutades eeldati.