Karis kutsus Aafrika väljaandes mõistma hukka Venemaa agressiooni Ukrainas

Avaldame Karise artikli täismahus

Kaugel põhjas Eestis olen tunnistajaks kiiretele muutustele Aafrikas.

Digilahendused ja roheline energia avavad uusi võimalusi ning Aafrika mandri vabakaubanduspiirkond kasvatab üleaafrikalist kaubandust ja aitab luua ühtset Aafrika digitaalset turgu.

Uuenduslikud lahendused hariduses aitavad tulevikus töökohti pakkuda. Keenia on teinud suuri edusamme, olles näiteks maailmas liider digitaalsete maksete platvormiga M-Pesa.

Need protsessid peegeldavad sarnaseid muutusi Balti riikides 1990. aastatel. Eesti on 1,3 miljoni elanikuga Euroopa Liidu kõige väiksema rahvaarvuga riik, mille rahvastikutihedus on vaid 28,4 inimest ruutkilomeetri kohta ja 60 protsenti riigist on kaetud metsaga.

Me oleme tehnoloogias, eriti digitaalsetes avalikes teenustes, kõrgelt arenenud. Meie SKT elaniku kohta tõusis 1990. aasta 3584 dollarilt 21 707 dollarini. Meil on 10 ükssarvikut – ettevõtet, mille väärtus on üle miljardi dollari. Nagu me Eestis ütleme «pole paha». Super hea, nagu paljud teised ütleksid.

Legendaarne kirjanik ja rändur Ernest Hemingway ütles kord, et igast sadamast võib leida vähemalt kaks eestlast. Tõsi, eestlased on viibinud paljudes Aafrika nurkades – alates 17. sajandist, töötades Rootsi Aafrika Kompaniis Guinea lahe ääres Cabo Corsos (praegune Ghana) kuni 20. sajandini, mil Leonhard Blumer elas Arushas ja koostas Masai õigekirjaraamatut.

Õnneks on mul Aafrikaga isiklik side. Riigikontrolörina jagasin Eesti kogemusi Nigeeria kolleegidega. 2013. aastal allkirjastasin Nairobis Unepis keskkonnaaudiitorite nimel vastastikuse mõistmise memorandumi. Aafrika kõrgeimate kontrolliasutuste organisatsiooni külalisena külastasin Kinshasat.

Keeruline ajalugu

Meie rahval on keeruline ajalugu. Eesti oli sajandeid okupeeritud mitme võimu poolt. Viimati kaotasime Nõukogude Liidule viis aastakümmet. Kui me 1991. aastal oma iseseisvuse taastasime, olime väikese rahvaarvuga vaene riik, millel puudusid loodusvarad. Meie ainus ressurss oli meie inimesed!

Kuidas me seda tegime? Esiteks haridus, internet igasse kooli ja programmeerimine õppekavades. Kõik peavad oskama arvutit kasutada ja internet peab olema kõigile kättesaadav avalik hüve. Igas linnas ja külas on avalikke kohti, kus internet on tasuta.

Teiseks paberivaba, nullbürokraatiaga avalik teenus, mis säästab raha ja pakub oma teenuseid 24/7 täiesti läbipaistvalt. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeks on Eesti 180 riigi seas 13. kohal. Uut ID-d, passi või juhiluba saab taotleda internetis. 99 protsenti valitsuse teenustest on veebis kättesaadavad.

Kolmandaks, me austame inimõigusi ja vabadusi. Unistus liituda Euroopa Liidu ja NATOga on olnud reformide liikumapanev jõud. Oleme omal nahal kogenud, et totalitaarsed ja autoritaarsed süsteemid ei too rikkust kõigile. Need väga rikutud süsteemid hoiavad kõik vaeste ja represseeritutena.

Teine asi, mis meid Aafrikaga ühendab, on meie ettevõtlikkus. Meie ettevõtted tegutsevad teie mandril. Tuntuim on Bolt, mis tegutseb kaheksas Aafrika riigis, pakkudes mobiilsuse superrakendust miljonitele. Meie IT-ettevõtted on aidanud luua e-riigi lahendusi Namiibias, Beninis ja Nigeerias, kui nimetada vaid mõnda.

Meie koostöö Keeniaga tugevneb. Koos teiste Team Europe partneritega alustame sel aastal mastaapset inimkeskse digitaliseerimise projekti, mille käigus jagab Eesti ekspertteadmisi e-riigi süsteemide rajamiseks. Eelmisel aastal sõlmisid Eesti ja Keenia haridusalase vastastikuse mõistmise memorandumi.

Eesti on aidanud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti UNCHRi kaudu Kakuma pagulaslaagrit põllumajanduse, ettevõtluse ja digitaalse kirjaoskuse ning toiduabi arendamisel. Plaanime korraldada mais Tallinnas esimese Eesti-Aafrika ärifoorumi, mis keskendub digitaalsele transformatsioonile, rohelistele tehnoloogiatele ja haridusele.

Kuid ettevõtlus ei saa areneda ilma vabaduseta valida oma saatus, kellega soovid koostööd teha ja liidud, milles soovid olla. Sellest ka meie toetus Ukrainale. Mõistame teravalt hukka rahvusvaheliste lepingute ja ÜRO põhikirja rikkumise ning jõu kasutamise riigipiiride muutmiseks. Ükski totalitaarse riigi juht ei tohiks sellest karistuseta pääseda.

Ma austan sügavalt Keenia suursaadikut ÜRO juures Martin Kimanit, kes pidas ÜRO Julgeolekunõukogus võimsa kõne, öeldes: «Usume, et kõigis kokkuvarisenud impeeriumitest moodustatud riikides on rahvaid, kes igatsevad lõimuda naaberriikide inimestega. See on normaalne ja arusaadav. Keenia aga lükkab tagasi sellise igatsuse alalhoidmist jõu abil.»

Homme Eesti iseseisvuspäeva tähistades kutsume rahvusvahelist üldsust üles mõistma hukka ÜRO Julgeolekunõukogu alalist liiget Venemaad, kes jätkab ÜRO põhikirja agressiivset ja ennekuulmatut rikkumist.