Milline oleks mõistlik raiemaht? (1)

Tarmo Tamm, Eesti 200

Arvestades, et aastane juurdekasv on Eestis 13 miljonit kuupmeetrit ja spetsialistide hinnatud jätkusuutlik raiemaht 10–12 miljonit kuupmeetrit aastas, võiks raiemaht olla 11 miljonit kuupmeetrit aastas. See on ka kooskõlas metsanduse arengukavaga.

Täpse arvu peavad otsustama oma ala spetsialistid. Raiemahu arvust olulisem on, et raiemaht oleks kokku lepitud pika aja peale ja ettevõtted, kes puitu väärindavad, saaksid kavandada ja teha pikaajalisi investeeringuid. Eesti puidusektori lisandväärtus on aastas üle 2,3 miljardi euro ja see on märkimisväärne panus meie kõigi majanduslikku hakkamasaamisesse.

Priit Põllumäe, Ando Eelmaa, Parempoolsed

Mõistlik raiemaht on selline, mida metsaomanik (nii eraomanik kui riik) õiguslikku raamistikku, looduslikke tingimusi ja turuolukorda arvestades mõistlikuks peab. Raiemahtu võib vaadelda lühikeses või pikemas perspektiivis – ka siis on arvud ilmselt erinevad. Võib vaadata kinnistu- või riigipõhiselt. Jällegi on arvud, lähtekohad ja vajadused erinevad. Selle „maagilise õige” arvu üle vaidlemine kahjuks marginaliseerib muud mured, mis meil metsanduses ja maakasutuses on. Paraku näitab see ka pealiskaudsust.

Kui on vaja seada pikaajalist strateegilist sihti, peaks raiemahu suurusjärk olema teadlaste otsustada, mitte parteikongresside teema. Üleüldse on raiemahust akuutsem probleem metsamaa vähenemine, st metsamaa, mis võetakse kasutusele muul otstarbel ja kuhu tõenäoliselt lähisajandite jooksul metsa ei kasva.

Heiki Hepner, Isamaa

Raiemahtu ei peaks ette kirjutama poliitikud, kelle esmane huvi on meeldida valijatele, eriti veel enne valimisi, vaid selle määramise vastutus peab olema ekspertidel, kes võtavad arvesse kõiki erialalisi detaile.

Tõnis Mölder, Keskerakond

Keskerakond on teinud ettepaneku raiemaht metsanduse arengukavasse sisse kirjutada, et ökoloogid, looduskaitsjad, tavalised inimesed ja metsatööstus saaks sellest ühte moodi aru. Keskerakonna ettepanekul võiks see number olla 8–10 miljonit tihumeetrit aastas. Eelmiste aastate keskmine näitaja on olnud 10,6, seega tahame sellest tasemest tulla järk-järgult alla ja jõuda 8 miljoni tihumeetrini aastas, millega täidaksime Euroopa Liidu ees võetud nõuded ning säilitaks meie metsade kestlikkuse ja tagavara suurenemise.

Arvo Aller, EKrE

Raiemaht peab tagama Eesti oma saetööstuse jätkumise ja arengu. Raiemahu määramisel tuleb arvestada juurdekasvu ja raieküpse metsa osakaaluga.

Madis Kallas, SDE

Metsade raiumine praeguses mahus ja tempos ei ole jätkusuutlik. Metsi tuleb majandada nii, et säiliks elurikkus, metsad leevendaksid kliimamuutusi ning metsast saadud puit tooks ühiskonnale maksimaalset kasu. Peame vähendama Eesti metsade raiemahtu, selleks soovime viia raiemahu järk-järgult elurikkust hoidvale tasemele, 8 miljoni tihumeetrini aastas, suurendades puidusektori lisandväärtust ja säilitades töökohad.

Lisaks tahame liikuda suunas, et ka raiumata metsadel oleks majanduslik väärtus. Näiteks plaanime raiemahtude vähendamiseks maksta metsa ja elurikkuse säilitamiseks erametsaomanikele kompensatsiooni. Peame liikuma metsa püsimetsana majandamise suunas nii riigi- kui ka era­metsas, sh vähendama lage­raiete osakaalu ja pindala ning vältima lageraiete omavahelist liitumist.