Eesti e-residentide kogukond ületas 100 000 piiri

«Piltlikult öeldes on 100 000 inimest üks korralik laulupidu. Isegi need, kes ehk oma Eesti digi-ID kaarti enam ei kasuta, on ühel hetkel tundnud seost Eestiga – on südantsoojendav teada, et meie riigil on olemas selline omapärane digientusiastidest koosnev diasporaa e-liitlasi,» ütles e-residentsuse programmi juhi Lauri Haav.

E-residentsus on Eestile toonud maksude ja riigilõivudena sisse enam kui 150 miljonit eurot ning tulu kasvab iga aastaga üha kiiremini – programmi juht aga toonitab, et saadav kasu pole riigi jaoks siiski ainuüksi rahaline.

«Kõik need inimesed üle maailma on meie saadikud, jagades teadmisi Eesti kohta oma võrgustikes ning jagavad meilt saadud digiteadmisi ka mujal maailmas, mis suurendab omakorda Eesti tuntust ja mõju innovatiivse digiriigina,» lisas Haav.

E-residentsuse rahvusvaheliselt tuntud soovitusindeks Net Promoter Score oli 2022. aastal 64 ehk maailma tipptaseme lähedal ning ühtlasi programmi ajaloo kõrgeimal tasemel.

Eesti esimeseks e-residendiks sai 1. detsembril 2014 estofiilist britt Edward Lucas, kes töötas toona globaalse poliitika- ja majandusajakirja The Economist vanemtoimetajana. Äsja Eestit väisanud Lucas on tuntud julgeolekueksperdina, kes kirjutab mitme tuntud rahvusvahelise väljaande veergudel, osaleb vanemteadurina Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse (CEPA) töös ning kandideerib liberaaldemokraatide nimekirjas Suurbritannia parlamenti.

Norstati värske uuringu kohaselt tunneb ka kolmveerand eestimaalastest uhkust, et elavad riigis, mida peetakse maailmas üheks arenenumaks digitaalseks ühiskonnaks. 74 protsenti Eesti elanikest leiab, et e-residentsuse programm aitab tutvustada Eestit maailmas digitaalse ühiskonnana ning 73 protsenti usub, et tuntuse ja maine kasvu toel suurenevad ka välisinvesteeringud Eestisse. 83 protsenti vastanutest peab oluliseks, et Eesti oleks ka 30 aasta pärast maailmas tuntud innovaatilise digiriigina.