Riina Solman: Vene kodanike valimisõigus on julgeolekuoht (4)

«Venemaa võimukultuuris kasvanud inimeste roll on Ida-Viru suuremates omavalitsustes määrav. Linnapea võib isiklikult olla igati tore ja demokraatlikult meelestatud inimene, kuid tema valikud jagunevad laias laastus kaheks: kas juurdunud võimumentaliteediga sobitumises või kiires umbusaldushääletuses. Võimukoalitsiooni liikmete privileege peetakse selliste arusaamade järgi iseenesestmõistetavaks, mitte häbenemisväärseks,» ütles Solman.

Tema hinnangul on Vene kodanike valmisõigus Eestis on sisejulgeolekuoht. «Sotsid välistasid selle teema arutelu juba koalitsiooniläbirääkimistel, öeldes, et see on nende punane joon. Oleme Isamaaga ka hiljem püüdnud küsimust seaduseelnõu esitamise sooviga tõstatada, sest tegemist on sõjaga Euroopas, kus meil ei ole aega oodata. Kuigi järgmised kohalike omavalitsuste valimised ootavad ees 2025, siis aasta enne valimisi traditsiooniliselt valimisseaduse muutust ei toimu. Kui jääme nüüd ootele, kaotame terve aasta ja see oleks pahatahtlik hoolimatus oma riigi käekäigust,» ütles Solman.

Tema sõnul tuleb nõustuda Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi hinnanguga, et Vene kodanikud valivad Eestis kohalikku omavalitsusse oma esindajaid, kes kannavad teatud meelsust, kes kannavad teatud sõnumit, esindavad teatud sihtrühmade huve, kes elavad Eestis, aga kes ei pea tundma kohalikku põhiseadust.

«Ja kui rääkida kohalikust omavalitsusest, justkui see ei puudutaks riikliku taseme poliitikat, siis tegelikult puudutab küll – alates sellest, et läbi valijameeste on nende esindajatel võimalus valida riigipead ehk Eesti vabariigi presidenti. Lisaks on kohalikul omavalitsusel hulgaliselt riiklikke ülesandeid alustades sellest, et kohalikud omavalitsused kehtestavad läbi maakonnaplaneeringute riiklikke piiranguid. Kokkuvõttes on see väga oluline riigi sisemise julgeoleku seiskohalt,» ütles Solman.

Ta avaldas siiski lootust, et nii Venemaa kui ka Eestis elavad vene inimesed jõuavad äratundmisele, et demokraatlik võimukorraldus on parim, mille tingimustes inimkond elada saab.

«Aga peame endale tunnistama, et see ei juhtu kiiresti, vaid pigem aastakümnetega. Ida-Virumaa vajab kiiremat arengut – sealsed riigimeelsed elanikud on seda väärt. Praegune Ida-Virumaa, kus ühes linnas leinatakse ära viidud tanki, teise volikogu liikmed tahavad teisaldatud punamonumendi «koopiat» püstitama hakata ning kolmanda kultuuripalee seinu ehivad Lenin ja Marx, ei ole lihtsalt regionaalpoliitiline probleem, vaid julgeolekurisk,» ütles Solman.

Et välistada võimalused, et Venemaal õnnestuks destabiliseerida olukorda Eestis, on Solmani sõnul vaja tagada Ida-Viru sidumine muu Eestiga, sealhulgas eesti meele ja keele juurdumine, mis veaks ka piirkonna majandusarengut ja heaolu.

«Me ei tea, mida idapiiri taga mõeldakse. Seetõttu ei ole mõistlik olukorra parandamiseks aega raisata. Seetõttu peab riik looma Ida-Virumaa jaoks arenguprogrammi, mis ei püüaks üksnes kohalikke omavalitsusi toetada, vaid kaaluks, kas riik peaks võtma neilt enda kanda mõned olulised administratiivkoormused,» ütles Solman.

Tema sõnul on hariduse riigistamine Ida-Virumaal vastu võetud erilise vastuseisuta. «Eestikeelse hariduse tagamiseks on õige riigistada maakonna kõigi suurte linnade koolid. Riik suudaks tõhusamalt toimima panna ka kohaliku sotsiaalsfääri ning piirkonna heakorramajanduse, millega seotud korruptsiooniskandaalid kohaliku võimu paiguti täiesti halvanud on. Vähemalt ajutiselt aitaks riik nende valdkondade ülevõtmisega maakonna suuremad keskused surnud punktist üle. Sellega looks riik kõigile piirkonna elanikele parema elukeskkonna ja tagaks kogu Eestile kindlama julgeolekuolukorra,» lisas Solman.