/nginx/o/2024/10/18/16427047t1h820e.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/02/14/15139245t1h368e.jpg)
Venemaalt Eestisse põgenenud Tomski oblasti valitsuse endine töötaja, muu hulgas ka Postimehe veergudel kolumnistina tuntust kogunud Andrei Kuzitškin sai eelmisel nädalal, 10. veebruaril valitsuse korraldusega Eesti kodanikuks.
Venemaalt Eestisse põgenenud Andrei Kuzitškin sai Eesti kodanikuks (4)
Värske Eesti kodaniku Kuzitškini sõnul oli tema Venemaa kodakondsusest lahkumise üks põhjus protest Putini režiimi vastu ning nüüd kavatseb ta aktiivselt osaleda Eesti poliitilises elus.
Kuzitškin tunnistas, et pärast talle kodakondsuse andmise teate saamist tundis ta end veidi kummaliselt.
«Ma ei seadnud endale eesmärgiks Eesti kodakondsust saada. Lootsin, et elan veel viis aastat Eestis, Venemaal muutub midagi paremuse poole ja ma lähen tagasi. Kuid sõda ei muutnud mitte ainult maailma, vaid ka minu plaane. Otsustasin taotleda Eesti kodakondsust. Muidugi oli see protest Putini režiimi vastu, see oli vastus neile, kes ei uskunud minu võimesse kohaneda 60-aastasena uue eluga ja püüda saada eurooplaseks,» ütles ta venekeelsele Postimehele.
Küsimusele, kuidas Venemaa kodakondsusest loobumine välja näeb, vastas publitsist napisõnaliselt: «Kõik on keeruline.» Ta lisas, et ei oska seda teemat täpsemalt kommenteerida.
Tema sõnul oli teel Eesti kodakondsuseni palju takistusi ja see oli paras katsumus.
«Sooritasin keeleeksami, põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise testi eest sain sada punkti. Peaasi et veensin ennast, et teen õiget asja. Täitsin oma soovi elada välismaal, mille ütlesin ausalt viiskümmend aastat tagasi, kui mind komsomoli vastu võeti. Komisjoni liikmed olid šokis ja tookord ei võtnud nad mind komsomoli vastu,» rääkis Kuzitškin.
Kuzitškin peab oluliseks, et Eesti ei võtaks teda nüüd mitte kui immigranti, vaid oma kodanikku. Ta lisas, et kavatseb nüüd täieõigusliku kodanikuna osaleda Eesti poliitilises elus. «Kõigepealt saan dokumendi ja siis hääletan riigikogu valimistel,» ütles ta.
Kuzitškin on pärit Tomskist ja elab Eestis alates 2014. aastast. Enne võimude poliitilise tagakiusamise tõttu Venemaalt lahkumist töötas ta õppejõuna ühes Tomski ülikoolis, varem Tomski oblasti administratsioonis.
2015. aasta jaanuaris, kui tema Eesti viisa hakkas kehtivust kaotama, palus ta siin varjupaika. Esimesed pool aastat veetiski ta koos teiste asüülitaotlejatega Vaos.