Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Keskkonnaühendused paluvad Tallinna ümbruse metsadele kaitseala luua

Copy
Kavandatav Sõrve looduskaitseala. Kaitseala loomist toetav Harku vald tellis mõne aasta eest terve rea elustiku-uuringuid. Kogu uuritud alal registreeriti kokku umbes 800 liiki, mille hulgas oli ligi sada kaitsealust või ohustatud liiki.
Kavandatav Sõrve looduskaitseala. Kaitseala loomist toetav Harku vald tellis mõne aasta eest terve rea elustiku-uuringuid. Kogu uuritud alal registreeriti kokku umbes 800 liiki, mille hulgas oli ligi sada kaitsealust või ohustatud liiki. Foto: Eero Vabamägi

Keskkonnaühendused, kohalikud seltsid ning kogukonnad saatsid peaminister Kaja Kallasele (RE) ja valitsusele üleskutse moodustada Tallinna ümbruse metsade kaitseks Sõrve looduskaitseala.

Huvigruppide sõnul on tegemist vägagi läbiuuritud loodusalaga – 2300 hektari suurune senini väga hästi säilinud mitmekesine metsamassiiv on oluline osa Tallinna ümbritsevast rohevõrgustikust. Sellel pealinna ümbritseval terviklikul rohealal on esindatud pea kõik Eesti metsatüübid, vanimate Sõrve metsade vanus küündib 150 aastani. Ala on elupaigaks enam kui sajale ohustatud taime- ja loomaliigile, sealhulgas 24 kaitsealusele linnuliigile. Sõrve on oluline rohekoridor ja tuumala ka pea kõigile meie suurimetajatele. Liikide koguarvgi – enam kui 800 liiki − näitab väga kõrget elurikkust.

«Loodus pakub siin nii Harju maakonna kui ka Tallinna inimestele palju: võimalusi puhkamiseks, seene- ja marjaretkedeks, loodushariduseks, virgestuseks ja muudeks loodusega seotud harivateks harrastusteks,» leiavad huvigrupid. «Praegu on kaitseala kehtestamise asemel alternatiiviks samasse piirkonda uute kaevanduste rajamine, mis tükeldaks toimiva rohevõrgustiku ja hävitaks elurikkuse.»

Huvigruppide sõnul on vajalikud uuringud, avalikustamine ning avalikud arutelud kaitseala moodustamiseks toimunud juba ligi kaks aastat tagasi, samuti on ka eelnõu valitsusele esitatud. «Puudu on vaid valitsuse kehtestamisotsus, et meie roheline pealinn ei jääks oaasiks keset kõrbe,» nentisid nad.

«Täna on looduskaitseala alternatiiviks uute kaevandusalade rajamine, mis lõhuksid viimase suure rohevööndi lõplikult. Vaid valdade üldplaneeringutest ei piisa selle väärtusliku paiga hoidmiseks. Loodus vajab tagatist riikliku kaitseala näol. Sellise hulga elurikkuse säilimine Tallinna, Euroopa rohepealinna ümber on meie kõigi ühine ja ka seadustega seatud riiklik vastutus,» seisab pöördumises, millega on liitunud 46 organisatsiooni.

Tagasi üles