Sotsiaalkaitseminister Riisalo rääkis, mis peitub heaolu arengukava igava nimetuse taga

Kuukirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla ja Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar räägivad sotsiaalkaitseminister Riisaloga vanemate inimeste jaoks olulistel teemadel.

Saame teada, et kuigi heaolu arengukava kõlab väga igavalt, on tegemist vajaliku ja väga elulise dokumendiga. Selle mitu osa pudutavad otseselt vanemaid inimesi, kelle heaolu eest võtab riik ka suurema vastutuse. Minister räägib, et meil on suur arutelu pensioniea kohta juba aastaid tagasi ära peetud ning edaspidi hakkab see sõltuma keskmise eluea pikkusest. Kuid enne jõuab see paari aasta jooksul tõusta 65. eluaastani nii meestel kui naistel. Teatavasti Prantsusmaal toimuvad suured meeleavaldused, kuna valitsus soovib pensioniiga tõsta 63. eluaastani.

Saame teada, et sotsiaalministeeriumis valmistatakse ette eelnõu, mis liidaks kokku kõik 80+ vanuses puudega inimeste toetused, ning need makstakse alati välja ilma, et keegi peaks oma puuet uuesti arsti juurde tõendama minema.

Heaolu arengukaval on oluline koht ka riigieelarve koostamisel, see on üks osa suurest arengukavast «Eesti 2030». Seda kava peaksid kõik valitsused täitma. Heaolu arengukavaga seoses räägime ka ligipääsetavusest, mis on oluline teema nii eakatele kui ka lapsevankritega liikujatele, veel räägime infolevikust, mis on muutunud kehvemaks, sest ajalehtede kojukanne on piiratud ja ka raamatukogusid, kus vanemad inimesed saavad ligi internetile, pannakse kinni. Arutame ka seda, kas kõik head kavatsused jäävadki rahaministeeriumi maatriksite taha.

Teemaks on ka meie liiga väikesed pensionid, sh rahvapension, mis on praegu 275 eurot, millega jääme alla isegi sotsiaalharta ettenähtud miinimumi. Rahvapension peaks Eestis Riisalo sõnul tõusma vähemalt 420 euroni kuus.

Suurt arutelu tekitas vestlusringis teenusmajade teema ehk need kortermajad, kuhu vanemad inimesed võiksid kolida siis, kui neil ei ole enam jaksu pidada senist elukohta ning nad võivad hakata vajama kõrvalist abi.