Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Kaitsekulude suurendamise lepe jõuab riigikogu ette

Copy
220 riigikaitseõpetust tudeerivat õpilast veetis kolm päeva Kaitseliidu Pärnumaa maleva korraldatud laagris. Pilt on illustreeriv,
220 riigikaitseõpetust tudeerivat õpilast veetis kolm päeva Kaitseliidu Pärnumaa maleva korraldatud laagris. Pilt on illustreeriv, Foto: Kaitseliit

Riigikogu riigikaitsekomisjon otsustas teisipäeval toetada valitsuse esitatud Eesti julgeolekupoliitika aluste eelnõu, mille esimene lugemine toimub riigikogu täiskogus järgmise nädala esmaspäeval.

Muu hulgas sätestatakse dokumendis, et Eesti kulutused riigikaitsele peavad lähiaastatel moodustama vähemalt kolm protsenti SKP-st ning püsirahastus tagatakse ka elanikkonnakaitse valdkonnale.

Julgeolekupoliitika aluste vastuvõtmist juhtiva riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul annaks uuendatud julgeolekupoliitika aluste konsensuslik heakskiitmine riigikogus riigikaitse valdkonna rahastamise osas kindluse ning see oleks tugev erakondadeülene sõnum.

«Ühe olulisima muudatusena on julgeolekupoliitika alustes fikseeritud, et kulutame ka pikemas perspektiivis riigikaitsele vähemalt kolm protsenti SKPst, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine. Samuti näeb alusdokument ette, et kogu riigi ja elanikkonna kriisikindluse suurendamiseks kindlustatakse riigikaitse mittesõjaliste võimete püsiv rahastamine riigi eelarvestrateegias,» ütles ta.

«Kui need kaks põhimõtet täiskogus kinnituse saavad, siis on tegu märkimisväärse erakondadeülese kokkuleppega riigikaitse valdkonnas. See on kindlasti sõnum ka rahvusvaheliselt – nii meie liitlastele kui ka võimalikule vastasele, et Eesti on valmis end kaitsma ja valmis kaitsesse panustama.»

Väliskomisjoni esimees Andres Sutt pidas oluliseks, et julgeolekupoliitika alustes tähtsustatakse liitlassuhteid, kuid tuuakse Venemaa ohu kõrval esile ka Hiina kui pikaajalise strateegilise rivaali kasvanud mõju rahvusvahelisel areenil. «On oluline, et veel see Riigikogu koosseis julgeolekupoliitika aluseid uuendab, sest Venemaa täiemahulise agressioonisõja tõttu on maailma julgeolekupilt hoopis teistsugune kui eelmise alusdokumendi heakskiitmise ajal. Ootan, et saaksime ajakohastatud julgeolekupoliitika alused riigikogu täiskogus lähinädalatel heaks kiita,» ütles ta.

Valitsuse esitatud julgeolekupoliitika alused lähtuvad uuendatud strateegilisest ohuhinnangust ning toetuvad 2017. aastal vastu võetud julgeolekupoliitika alustele. Dokumendi eesmärk on kirjeldada 2023. aasta alguse seisuga julgeolekukeskkonda, selgitada pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas Eesti eesmärke ja kirjeldada eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi.

Dokument käsitleb Eesti tegevust viies tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus ja riigi kerksus, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek ja avalik kord, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus.

Riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni tänasel ühisistungil tutvustas riigikogu otsuse ««Eesti julgeolekupoliitika alused «heakskiitmine» eelnõu (775 OE) peaminister Kaja Kallas. Riigikaitsekomisjon otsustas üksmeelselt teha täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine 6. veebruaril lõpetada. Riigikogu otsustab julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise kahel lugemisel.

Tagasi üles