Peaprokurör ajakirjanikest: trahvi taotlemine on olnud ja on ka edaspidi kaalutletud otsus

Parmas nentis ajakirjanike juhtumile viidates, et kui tõendid viitavad kuriteole, on prokuratuuri kohustus asi kohtu ette viia: «Õigusemõistmine peab toimuma kohtus.»

«Üks meie eesmärk selles asjas oli õigusselguse saavutamine ja õiguskindluse loomine. Täna saime riigikohtult olulise lahendi, et prokuratuuril kui kohtueelse menetluse eest vastutajal on õigus otsustada info avaldamise üle,» lisas Parmas. 

Ajakirjanike trahvimise taotlemist nimetas ta äärmuslikuks meetmeks, mida rakendatakse vaid väga üksikutel juhtudel ning see on põhjendatud juhul, kui andmete avaldamine on menetlust kahjustanud. «Trahvi taotlemine on olnud ja saab ka edaspidi olema põhjalikult kaalutletud otsus, mida ei tehta kergekäeliselt,» kommenteeris peaprokurör.

«Riik peab võimaliku kuriteo äärmiselt põhjalikult tõendama ja koguma igakülgseid tõendeid, mis võib mõnikord võtta rohkem aega, kui avalikkus ajakirjanikele info saamiseks annab. Seetõttu ongi oluline kompromissi leidmine ja omavaheline usalduslik suhtlus. Meie hinnangul on olnud seni ja on ka edaspidi alati võimalik leida kompromiss,» on ta seisukohal.

Ehkki kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud piirang kohtueelse menetluse andmete avaldamisele kehtib terve kohtueelse menetluse kestel, on Parmase sõnul enamasti võimalik kokkuleppel prokuröriga infot avaldada juba varem, kui kriitilised uurimistoimingud on tehtud. «Kui osa infot võib siiski menetlust kahjustada, saab prokurör vähendada soovitud info detailsust määrani, mil see menetlust ega menetlusse kaasatud poolte õigusi ei kahjusta,» lisas ta.

Parmas avaldas lootust, et ajakirjanikud suhtuvad nendeni jõudnud infosse hoolikalt ning juhul, kui töölaual tekib dilemma, kas riskida avaldamisega või mitte, siis pöörduvad ajakirjanikud piiride ja ajastuse kokkuleppimiseks prokuratuuri poole.