Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes viis rikkumismenetlust (19)

Komisjon kutsub Eestit üles täitma õhukvaliteeti käsitlevaid ELi õigusnorme ning viima oma riigisisesed õigusaktid täielikult kooskõlla õhukvaliteeti käsitlevate ELi õigusaktidega, näiteks direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta.

Euroopa rohelises kokkuleppes, milles on seatud nullsaaste eesmärk, on olulisel kohal vähendada õhusaastet, mis on üks peamisi terviseohte. Kõnealused direktiivid näevad ette meetmed õhukvaliteedi eesmärkide määratlemiseks ja seadmiseks. Need hõlmavad näiteks välisõhu kvaliteedi hindamist, välisõhu kvaliteedi kohta teabe hankimist ning õhukvaliteedi säilitamist ja parandamist.

Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud nende direktiivide teatavaid nõudeid, näiteks neid, mis on seotud proovivõtukohtade, kvaliteedi tagamise ja kvaliteedikontrolli süsteemide ning asukoha valiku dokumenteerimisega. Seetõttu saadab komisjon Eestile ametliku kirja ning annab talle kaks kuud aega vastamiseks ja komisjoni osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

Komisjon kutsub Eestit üles oma Natura 2000 alasid tõhusalt haldama, et täita elupaikade direktiivist tulenevaid kohustusi. Elupaikade direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama erikaitsealadel esinevatele elupaikadele ja liikidele konkreetsed kaitse-eesmärgid ja -meetmed, et säilitada või taastada nende soodne kaitsestaatus.

Tegemist on põhinõuetega bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ELi tasandil. Nii Euroopa rohelises kokkuleppes kui ka ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 rõhutatakse, et ELi jaoks on oluline peatada oma elurikkuse vähenemine.

2016. aastal alustas komisjon dialoogi kõigi liikmesriikidega, sealhulgas Eestiga, et kõrvaldada allesjäänud lüngad erikaitsealade määramisel ja haldamisel. Eesti on määranud kõik alad erikaitsealadeks, kuid kaitse-eesmärgid ei vasta alati elupaikade direktiivi õiguslikele nõuetele, kuna need ei ole piisavalt üksikasjalikud.

Selle tulemusena on ebapiisavad ka kaitsemeetmed, mis tuleb kehtestada iga Natura 2000 ala jaoks seatud kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

Komisjon nõuab Eestilt ka terroristliku veebisisu määruse jälgimist

Komisjon nõuab, et 22 riiki, sealhulgas Eesti, järgiksid terroristliku veebisisu määrust. Määruse täielik rakendamine on äärmiselt oluline selleks, et terroristid ei saaks kuritarvitada internetti oma ideoloogia levitamiseks, hirmutamiseks, radikaliseerimiseks ja kodanike värbamiseks internetis.

Samal ajal kehtestatakse tugevad kaitsemeetmed, et tagada väljendus- ja teabevabaduse täielik austamine. Pärast määruse jõustumist mullu 7. juunil ei ole kõik liikmesriigid võtnud oma siseriiklikku õigusse üle kõiki määruses sätestatud nõudeid.

Komisjon kutsub Eestit ja veel kolme riiki üles järgima laste seksuaalse kuritarvitamise direktiivi ja otsustas saata ametlikud kirjad Eestile, Tšehhile, Kreekale ja Horvaatiale, et tagada laste seksuaalset kuritarvitamist käsitleva direktiivi kõigi nõuete korrektne ülevõtmine.

Komisjon saadab Eestile, Poolale ja Soomele ametlikud kirjad ning nõuab tungivalt, et Kreeka ja Ungari võtaksid nõuetekohaselt üle ELi õigusnormid, millega kriminaliseeritakse vaenukõne ja vaenukuriteod.

Kriminaalõiguse vahenditega rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemist käsitleva raamotsuse eesmärk on tagada, et rasked rassismi- ja ksenofoobiailmingud, nagu avalik vägivallale või vihkamisele õhutamine, oleksid kogu Euroopa Liidus karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega.