Valitsus otsustas korraldada maakaitseüksustele lisaõppekogunemise (2)

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Vastavalt valitsuse otsustatud piirarvule kutsutakse kaitseväe juhataja korraldusel lisaõppekogunemisele Okas 658 Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva koosseisus maakaitse üksustesse kuuluvat reservväelasest kaitseliitlast. Lisaks kutsutakse õppusele Okas malevapealiku kutsega 172 Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva kaitseliitlast, kes osalevad samuti õppusel oma üksuste koosseisus. Kokku on õppusele Okas kutsutud 830 võitlejat.

Reservväelastest kaitseliitlased, kelle üksuse kaitsevägi lisaõppekogunemisele kutsub, on kohustatud ilmuma viivitamatult kogunemiskohta.

Kaitseväe juhataja suunisel kutsutakse 658 kaitseliitlast õppusele kahes osas. 622 võitlejat kutsutakse õppusele perioodiks 26.–29. jaanuarini ja 36 võitlejat perioodiks 26. jaanuarist 23. veebruarini paindlikule lisaõppekogunemisele. Malevapealiku kutsega kaasatavad kaitseliitlased osalevad õppusel Okas perioodil 26.–29. jaanuarini.

Lisaõppekogunemise käigus harjutatakse nii väikeüksuste taktikat kui ka paindliku õppekogunemise korraldamist. Selle raames ei ole õppekogunemisel osalevad reservväelased kogu lisaõppekogunemise kestel oma teenistuskohas, vaid neil võimaldatakse teenistuskohast lahkuda koos kohustusega ilmuda määratud aja jooksul tagasi teenistuskohta. Valmiduses oleku perioodil on reservväelasel võimalik tegeleda oma isiklike või tööalaste tegemistega ja neile makstakse selle aja eest reservväelasele ettenähtud toetust.

Kaitseväe poolt õppusele kutsutud 658 reservväelasest kaitseliitlast saavad kontrollida, kas nemad on kaitseväe poolt lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväeteenistuse veebist aadressilt www.kaitsevaeteenistus.ee. Malevapealike poolt kutsutud 172 kaitseliitlast saavad kutset kontrollida oma malevast.

Kõik õppusel osalejad saavad lisainfot lisaõppekogunemise kohta oma kodumalevast.

Lisaõppekogunemise Okas 2023 eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Samuti harjutatakse lisaõppekogunemise käigus maakaitsestruktuuri kuuluvate väikeüksuste poolt sõjaaja ülesannete täitmist ja lahinguvalmiduse säilitamist pikemal perioodil.

Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks. Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama. Vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppusi, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele, nagu Siil ja Kevadtorm.