Valitsus uuendas Eesti julgeolekupoliitika aluseid

Peaminister Kaja Kallas (RE) selgitas, et Eesti julgeolekupoliitika aluseid tuli uuendada seetõttu, et rahvusvaheline julgeolekukeskkond on halvenenud.

«Venemaa alustas Ukraina vastu täiemahulist sõda. Sellele eelnenud Covid-pandeemia näitas tsiviilkriisiga kaasnevate mõjude olulisust. Need suundumused on muutnud julgeolekupoliitilist mõtlemist nii Eestis kui ka läänes laiemalt. See tähendab, et peame nii riigina kui ka ühiskonnana olema valmis riskideks, mis varem tundusid mõeldamatud,» ütles Kallas.

Eesti uuendatud julgeolekupoliitika alused sõnastavad selle, millest poliitikud ja eksperdid on pidevalt rääkinud – põhiline oht meie julgeolekule tuleneb Venemaalt, lisas peaminister.

«Eesti eesmärk on ja on alati olnud muuta agressioon Eesti riigi vastu teostamatuks. Küll aga teeme me täna nii ise kui koos liitlastega oluliselt rohkem enda julgeoleku tagamiseks. Oleme ajalooliselt kõrgele tasemele tõstnud oma kaitsekulud. Eesti kaitsekulutused 2023. aastal ületavad 2,85 protsendiga miljardi euro piiri. 2022. aastal suunasime sõjalisele kaitsele täiendavalt rohkem kui 1,2 miljardit eurot,» sõnas Kallas.

Uus olukord: avatud vastasseis Venemaaga

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) tõdes, et NATO defineeris Venemaa Föderatsiooni kui kõige olulisemat ja otsesemat ohtu liitlaste julgeolekule, rahule ja stabiilsusele Euro-Atlandi alas juba mullusuvises strateegilise kontseptsiooni uuenduses. Ka Eesti julgeolekupoliitika alused lähtuvad samast hinnangust.

«Oleme jõudnud riikidevahelisest varjatud konkurentsist avatud vastasseisuni, sealhulgas ulatusliku sõjategevuseni Euroopas. Selles vastasseisus kujundatakse uut rahvusvahelist julgeolekuarhitektuuri. Eesti jaoks on eksistentsiaalselt oluline demokraatlikel väärtustel ja reeglitel põhineva maailmakorra püsimine,» rõhutas ta.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on uue julgeolekupoliitika aluste dokumendi üks kõige olulisem osa esimest korda konkreetselt sõnastatud elanikkonnakaitset puudutav ambitsioon.

«Kaitstud riigipiirist üksi oleks vähe, kui inimesed selle sees on sõjalise rünnaku, aga ka mis tahes muu inim- või loodustekkelise kriisi korral kaitseta. Me ju ei räägi ainult sõjast – vaadakem kas või ülemöödunud nädala gaasitoru plahvatust Leedus või üleujutusi Lätis,» toonitas Läänemets.

Elanikkonnakaitse arendamine võimaldab tema sõnul kriisiolukorras paremini reageerida ning annab inimestele oskused ja vahendid kriisis toimetulemiseks ja kaaskodanike aitamiseks. 

Mida toob uuendatud julgeolekukontseptsioon?

Julgeolekupoliitika aluste dokumendis tuuakse välja, et Venemaa Föderatsiooni suunalt kasvanud sõjalise ohu tõttu on vajalik sõjalise kaitse kulude tase tõsta vähemalt kolme protsendini SKTst, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine.

Sarnaselt sõjalise kaitse kuludega tagatakse riigi eelarvestrateegias püsirahastus elanikkonnakaitse arendamisele, võttes arvesse ohustsenaariumide põhjal koondatud investeeringuvajadusi.

Eesti julgeolekupoliitika uuendatud kontseptsioon hõlmab sõjalise kaitse kõrval ka ühiskonna sidusust ja riigi kerksust, majandusjulgeolekut, elutähtsaid teenuseid, sisejulgeolekut, samuti rahvusvahelist tegevust.

Venemaa kasutab järjepidevalt oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks hübriidrünnakuid ja asümmeetrilisi võtteid. Selline mõjutustegevus võib puudutada enim haavatavaid eluvaldkondi, alates energiasõltuvuse ärakasutamisest kuni kunstlikult tekitatud inimrände või elutähtsate teenuste ja küberruumi rünneteni.

Püsivat ohtu Eestile kujutab Venemaa eriteenistuste tegevus, mille hulka kuulub nii lõhestustegevus kui ka väärinfo teadlik levitamine. Eesti elanikud peavad oskama Venemaa lõhestavat väärinfot ära tunda ja sellele vastu seista.

Eesti kaitsevõime tugevdamiseks arendab Eesti sõjalisele nõuandele tuginedes kiirendatult ja täies mahus välja sõjalised üksused ning võimed, mis on mehitatud, välja õpetatud ja regulaarselt harjutanud, varustatud, relvastatud ja varudega kindlustatud.