Siseminister esitas valitsusele varjumise korraldamise visiooni (1)

Läänemetsa sõnul pole viimastel aastakümnetel varjumiskohtadele tähelepanu pööratud, kuid julgeolekuolukorra muutumise tõttu tuleb kiiresti hakata likvideerima pea 30-aastast võlga.

«Pikaajaline võlg vajab tasumist. Räägime inimeste elu ja tervise kaitsmisest ja valmisolekust kriisideks, kus sõltuvalt kriisi olemusest võib varjumiskoht olla inimelude ja ühiskonna toimepidevuse jaoks määrava tähtsusega,» lausus siseminister.

Eestis puuduvad seadused, mis sätestaks varjumiskohtadele konkreetsed nõuded või klassifikatsiooni, järelevalve ja vastutuse. Samuti puuduvad meetmed, mis suunaks varjumiskohtade planeerimist ja rajamist, selle finantseerimist, kasutuselevõtu otsustamist, ettevalmistusaega ja teisi olulisi aspekte.

Lünga täitmiseks kulub 15 miljonit eurot aastas

«Oleme võtnud varjumise osas neli peamist eesmärki: esiteks luua õigusruum, mis reguleerib varjumiskohtade rajamise korraldamise põhimõtteid, ambitsiooni taset ja varjumiskohtade loomise visiooni; teiseks järjepideva ja koordineeritud püsirahastuse; kolmandaks inimeste teadlikkuse kasvatamine elanikkonnakaitses, ning neljandaks varjumiskohtade rajamiseks vajalikud meetmed ning koostöö kõigi osapoolte vahel,» selgitas siseminister.

Näiteks on üks siseministri ettepanekutest eraldada päästeametile 15 miljonit eurot aastas taotlusvoorude korraldamiseks, millega toetatakse korteriühistute varjumiskohtade loomist või kohandamist.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul võimaldaks selline toetusmeede hinnanguliselt igal aastal toetada 300–500 korteriühistut varjumistingimuste parandamiseks. See tähendab ligi poole miljoni elaniku varjumistingimuste parandamist, lisas Tammearu.

«Praeguseks on päästeamet märgistanud pea 100 avalikku varjumiskohta ligi 50 000 inimesele. Aasta lõpuks on eesmärk tähistada avalikud varjumiskohad vähemalt 100 000 inimesele,» ütles päästeameti juht.