/nginx/o/2022/11/30/14994808t1h86e4.jpg)
Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) toetas Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi ettepanekut nimetada kaitseväe diviisi ülema ametikohale kindralmajor Veiko-Vello Palmi. Kindralmajor Palm on olnud kaitseväe juhataja asetäitja alates juunist 2021.
«Veiko-Vello Palm on kaitseväes teeninud üle 20 aasta ning tunneb seda läbi ja lõhki. Seetõttu on kaitseväe juhataja ettepanek loogiline ja olen kindel, et kindral Palm on teadlik talle seatud kõrgetest ootustest. Diviisi loomine on üks suuremaid kaitsevaldkonna väljakutseid, mis tähendab nii kaitseväes sees kui meie liitlastega väga head läbisaamist mitte ainult sõjaliselt, vaid ka inimsuhete tasandil,» sõnas Pevkur.
Kindralmajor Palm on õppinud lisaks Eestile Soomes ja teeninud välisoperatsioonidel Afganistanis. Palm juhtis Eestis paikneva NATO liitlaste pataljoni integreerimist Eesti kaitseväkke ning oli aastatel 2018–2021 kaitseväe peastaabi ülem.
«Diviisi loomine toob kaasa ühed suurimad muutused, mida kaitsevägi on pärast taastamist kogenud,» ütles kindralmajor Veiko-Vello Palm. «Diviis võimaldab koondada ühtseks löögirusikaks nii meie brigaadid ja maakaitse kui ka meie kaitsesse panustavad liitlaste üksused. See võimaldab muuta terve maa turvalisemaks, et meie riik saaks toimida edasi ka kriisi tingimustes,» lisas Palm.
Diviis on kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev kaitseväe alaliselt tegutsev maismaa struktuuriüksus ja selle staap asub Tallinnas. Staabi rahuaja suuruseks on sadakond inimest.
Diviis on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus, mille põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega, sealhulgas välisriigi relvajõudude üksustega, sõjalisi operatsioone. Diviisi tegevuspiirkond hõlmab kogu Eesti territooriumi. Diviis võidakse vajadusel kaitseväe juhataja käsuõigusega anda NATO käsuahelasse.
Diviisi kuuluvad nii Eesti kui liitlasriikide üksused. Eesti üksustest kuuluvad diviisi koosseisu 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, logistikapataljon ning staabi- ja sidepataljon. Diviisi põhimääruses võib ette näha diviisi ülema alluvuses ka muid üksuseid.
Diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki – ta seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel.
8. detsembri 2022 otsusega muutis Vabariigi valitsus kaitseväe põhimäärust, et luua kaitseväe struktuuriüksusena diviis. Diviisi ülema nimetab ametisse kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.