Viimaste valimiste sahkerduskahtlusega poliitikud kulutavad kohtuuksi siiamaani (1)

Ehkki riigikogu valimiste ajaloos leidub seikasid, kus tuntud poliitikuid on kahtlustatud omavahelises nihverdamises ja sellega häälte kunstlikus korjes, siis nn magusamad on just olnud kohalike omavalitsuste valimiste seigad, kui kohaliku häält on loodetud püüda kas spaapiletite või - mõnel juhul nagu kõlanud - kasvõi viinapudeliga. Eelmiste kohalike omavalitsuse valimiste järel alustas politsei võimalike valimisvabaduse rikkumiste uurimiseks kokku kolm kriminaalmenetlust.

Gorlatš kaebas maakohtu otsuse edasi

Narva endine abilinnapea Sergei Gorlatš (endine reformierakondlane) ja tema pensioniealine kaasosaline said süüdistuse vahetult pärast valimisi. Gorlatš eitas oma süüd avalikkuse ees nii kahtlustuse, süüdistuse ega ka maakohtu süüdimõistva otsuse järel, teadaolevalt oli ta süüd eravestlustes aga tunnistanud. 

Lõplikult Gorlatšit süüdi pidada ei tohi, sest ta kaebas maakohtu süüdimõistva otsuse edasi ja kaasus on nüüd ringkonnakohtu laual. KOV-valimistest on möödas 1,5 aastat ja Gorlatši kaasuse tulemust lähiajal veel ei paista. 

Reformierakonda kuulunud Gorlatš kandideeris valimistel Narva praeguse linnapea Katri Raigi nimekirjas «Narva tulevik» ning sai 408 häält. Kui oravad keeldusid temaga pärast kahtlustuse ilmsikstulekut koostööst, tegutses Gorlatš Aleksei Jevgrafovi juhitavas opositsiooninimekirjas «Narva heaks».

Poliitkarjääri edasisi valikuid ilmestavad ka Raigi ja Jevgrafovi seisukohad: Raik andis kahtlustuse teadasaamisel märku, et Gorlatši volitused peatatakse ning koostöö uurimise ajal jätkuda ei saa. Jevgrafov seevastu hoidus ennatlikest järeldustest ning teemat kommenteerida ei tahtnud.

Tasuta spaasse! Aga võtke ID-kaart kaasa

Kahtlustuse kohaselt pakkusid Gorlatš ja 66-aastane Natalja mitmele Narva elanikule tasuta spaa külastust ja muid hüvesid, eesmärgiga neid mõjutada kohalike omavalitsuse valimistel andma oma hääl konkreetse kandidaadi poolt.

Esialgsetel andmetel pakuti ligi 40 Narva elanikule väljasõitu, mis hõlmas endas giidiga jalutuskäiku pargis, spaa külastust, piknikueinet ja transporti. Üritust korraldas kahtlustuse järgi Gorlatš, tegutsedes omal initsiatiivil ja ilma erakonna või valimisliidu teadmiseta. 

Väljasõit toimus valimisnädalal ning kahtlustuse kohaselt juhendati inimesi kaasa võtma ID-kaart ja PIN-koodid ning hääletamiseks oli väljasõidule kaasa võetud sülearvuti. Esialgsetel andmetel andsid oma hääle ligi pooled väljasõidul osalenud. Inimestel, kes ID-kaardi või PIN-koodide puudumise tõttu oma häält anda ei saanud, paluti seda teha hiljem valimisjaoskonnas.

Teadupärast võitis Gorlatš sellelt väljasõidult 17 häält. 

«Antud menetluse puhul ei seisne asi aga vaid lubamises, vaid ka juba hüve andmises, kuivõrd inimesed said käia tasuta spaas. Ebaausate võtetega võimu juurde saanud inimene on väga suureks korruptsiooniohuks, mistõttu oli käesoleval juhul äärmiselt oluline reageerida operatiivselt,» selgitas Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör Alan Rüütel, lisades, et olukorras, kus inimesi on mõjutatud tasuta ekskursiooni ja spaakülastusega, võivad nad keeldudes tunda end ebamugavalt. 

Konflikt ajakirjaniku ja poliitiku vahel: «See on laim!»

Allain Karuse (endine keskerakondlane) jõudis enne häälte ostmise kahtlustuse saamist jõuda pea sama teemaga meediaveergudele, kuna tema ja ta tütrest Valga endine vallavanem Ester Karuse käisid Õhtulehega kohut. Poliitikute pere heitis ajakirjanikule ette laimu: väljaanne kirjutas kohalike juttude põhjal, et Karuse on hääli ostnud näiteks raha ja viinapudeli abiga. 

Ehkki maakohtus said Karused ajakirjaniku allikavaliku tõttu võidu, esitas keskkriminaalpolitsei mehele vahepeal kahtlustuse häälte ostmises viimastel KOV-valimistel. 

Kahtlustus: poliitik ostis hääli endale ja tütrele

Kahtlustuse kohaselt mõjutas Karuse koos veel kuue kahtlustatavaga inimesi andma oktoobris toimunud valimistel hääl tema või tema tütre poolt. Viimasele kahtlustust ei esitatud.

Esialgsetel andmetel mõjutati enam kui 20 valijat, kellele lubati vastutasuks hääle eest anda hüvitisena raha, mootorikütust või alkoholi. 

Samuti esitati Karusele kahtlustus selles, et ta müüs koos 46-aastase kahtlustatavaga Valga linnas endaga seotud äriühingule kuuluvat vedelkütust omamata selleks vastavat luba. Kahtlustuse kohaselt on müüdud vedelkütust rohkem kui 40 000 euro eest.

Erinevalt Gorlatšist teatas Karuse mõne nädala möödudes, et astub välja nii erakonnast kui ka kohalikust poliitikaelust. 

Politsei viis uurimise lõpule, Karuse läks prokuratuuriga kokkuleppele ning nüüd oodatakse, kas kohus võtab selle menetlusse või mitte. 

Üks lõppenud saaga: Tõrva poliitik pakkus hääle eest raha 

Ainus tänaseks süüdimõistva otsuse saanud sahkerdaja on Tõrva vallas kandideerinud Indrek Sarap (endine reformierakondlane), kes mõisteti süüdi valimisvabaduse rikkumises ja vägivallakuritegudes.

Süüdistuse kohaselt transportis poliitik vähemalt viis inimest nende elukohtadest valimisjaoskonna juurde, palus neil hääletada enda poolt ja pakkus neile peale valimisjaoskonnas käimist hüvena raha ja alkohoolseid jooke. Samuti süüdistati meest oma endise naise füüsilises väärkohtlemises ja ühe mehe löömises. 

Kohus mõistis Sarapile karistuseks 2 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistuse, millest ta kandis reaalselt ära 1 kuu ja 29 päeva. Ülejäänud vangistus mõisteti talle tingimisi 2 aasta ja 7 kuu pikkuse katseajaga.