GRAAFIKUD ⟩ IT-ettevõtjad panid seljad kokku ja hakkasid poliitraha jagama (2)

«Loomulikult tuleb suhelda!» toonitas ta. «Ei ole minu elus ja ajaloos olnud sellist juhust, et helistaks ettevõtja, kes tahab annetust teha, aga tal ei ole võimalik leida arvelduskontot,» vastas Sibul. «Alati olen pidanud ise pöörduma ja paluma. Mõnel puhul saab toetust, mõnel puhul öeldakse ära,» tõdes Sibul. 

IT-ettevõtjate tuumik on hakanud taas aktiivsemalt poliitikat toetama, kuid nende annetused on läinud Isamaa konkurentidele. «Ma ei ole veel jõudnud nendega kohtuda. Eks järgmine kvartal ütleb, et mis nad arvasid. Kuigi ma saan aru, et seal kureerib Tarmo Jüristo (sihtasutuse Liberaalne Kodanik asutaja – toim) seda värki – kuid eks ma püüan ettevõtjatega otse suhelda,» naljatles Sibul. 

Valimiskampaania hinnaks prognoosib Sibul sarnast suurusjärku, nagu oli 2019. aastal. «Ega rohkem ei kulu,» lausus Sibul. 

Keskerakonnal oli rahaliselt kitsas aasta 

Keskerakond sai neljandas kvartalis 37 412 euro eest annetusi. 5000 eurot andis  neljandas kvartalis Keskerakonnale Ago Vingissar. 4980 eurot annetas Andro Roos. Siret Kotka andis 3320 eurot ja Raivo Rand 3000 eurot. Riigitoetust sai erakond 330 830 eurot ning liikmemaksudest kogunes 4198 eurot. 

Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi rääkis Postimehele, et nende suurim rahaline mure oli sel aastal ära tasuda 843 000 eurot, mille kohus neile ette kirjutas. «Praegune annetuste seis on selline, et on väga palju erakonna liikmeid. Muidugi võiks olla maailmavaatelisi annetusi rohkem, aga see ei ole eraldi eesmärk,» lausus Hanimägi. 

Hanimägi selgitas, et nad pole saanud suuri annetusi küsimas käia, nagu teised erakonnad, sest keskendusid eelmisel kevadel ühele asjale ja tegid selle ära. «Nüüd keskendume valimistele,» ütles ta.

Millist kampaaniat nad oma raha eest saada loodavad? «Meie kampaania tuleb päris kindlasti väiksem kui teistel parlamendi erakondadel. Päris kindlasti saab see olema väiksem, kui oli meil 2019. aasta riigikogu valimistel,» vastas Hanimägi.

Kulu saab arvutada täpsemalt pärast valimisi, kuid ta eeldab, et see jääb 600 000 euro kanti. 

IT-ettevõtjad toetasid Eesti 200

Parlamendiväline erakond Eesti 200 kogus mullu neljandas kvartalis rahalisi annetusi 198 103 eurot. Priit Alamäe toetas erakonda 25 300 euro ja Jaan Pillesaar 25 000 euroga. Tagasi on ka IT-ettevõtjate tuumik koos annetustega: Ahti Heinla, Markus Villig, Martin Villig, Sten Tamkivi ja Taavet Hinrikus panustasid igaüks 20 000 euroga. Ettevõtja Tarmo Tamm toetas oma koduerakonda 10 000 euroga. Riigitoetust sai erakond 25 000 eurot. 

«Eesti 200 on püsivalt töötanud selle nimel, et teha hea valimistulemus, kindlasti on meie programm ja peagi kokkupandav nimekiri kõnetanud ka neid, kellele läheb meie käekäik ja maailmavaade korda – see on põhjus, miks meid on toetatud,» lausus rütmikalt Eesti 200 esimees Lauri Hussar. 

Eesti 200 peab annetusi koguma, et olla kampaanias nähtav. Hussari sõnul läheb erakond valimistele ettepanekuga, et valimiskuludele tuleb selge ülempiir seada ja et riigipoolsetest annetustest ei peaks rahastama valimiskampaaniaid. «Siin tuleb kindlasti muutus sisse viia,» toonitas ta. 

Hussari hinnangul võiks alustuseks olla valimiskulude ülempiiriks 500 000 eurot. «Siis me suudame valimiseelses diskussioonis keskenduda sisule, mitte aga rahaga kõike tapetseerida. See ei ole mõistlik viis poliitikast rääkimisel,» leiab Hussar. 

Saarlane annetas sotsidele 

Sotsiaaldemokraatlik erakond sai neljandas kvartalis annetusi kokku 219 755 eurot. Suurim toetaja oli 35 000 euroga Saaremaa ettevõtja Margus Vanaselja. Lauri Paeveer, kes on ka Nõmme linnaosa vanem, tegi erakonnale 20 000-eurose annetuse. 

Sotside peasekretär Eduard Odinets tõdes Postimehele, et nad on ajastanud annetused just valimiskampaaniaks. «Ja teiseks oleme selleks ikkagi ka tööd teinud: tutvustanud inimestele oma mõtteid, oma maailmavaadet ja tulevikuvaadet. Ju siis inimesed on otsustanud seda ka rahaliselt toetada,» selgitas Odinets. 

Sotside valimiskampaania tuleb traditsiooniline: väli-, tele-, raadio- ja lehereklaamid ning tänavakampaaniad, kohtumised inimestega ja loomulikult sotsiaalmeedia. 

Armin Karu panustas Reformierakonnale

Neljandas kvartalis kogus Reformierakond 254 337 eurot. Kõige suurem annetus tuli ettevõtja Armin Karult – 25 000 eurot. 

IT-ettevõtjate tuumik Markus Villig, Martin Villig ja Neeme Tammis toetasid igaüks 20 000 euroga ning Ahti Heinla, Andres Sõnajalg ja Taavet Hinrikus 15 000 euroga. 

Sten Tamkivi toetas erakonda 14 000 euroga ning Priit Vaikmaa ja Väino Kaldoja kumbki 10 000 euroga. Endine Tallinna linnapea ja kunagise Isamaaliidu liikmena siseminister olnud Jüri Mõis toetas Reformierakonda 7500 euroga, Aivar Berzin 7000 euro ja Siim Kallas 5540 euroga. Riigitoetust sai Reformierakond neljandas kvartalis 432 623 eurot. 

EKRE toetub omaenda liikmetele

EKRE sai rahalisi annetusi kokku 137 717 euro eest. Riigitoetust said nad 241 761 eurot. Riigikogu valimistel kandideerivad EKRE ridades Varro Vooglaid ja Markus Järvi, ka nemad tegid kopsaka annetuse erakonnale, kumbki 3000 eurot.

EKRE riigikogu fraktsiooni kuuluvad saadikud annetasid tuhandeid eurosid: Merry Aart (2000 eurot), Peeter Ernits (3000 eurot), Henn Põlluaas (4000 eurot), Rene Kokk (2000 eurot), Mart Helme (4000 eurot), Moonika Helme (3000 eurot), Jaak Valge (5500 eurot), Kalle Grünthal (3000 eurot), Anti Poolamets (4000 eurot), Siim Pohlak (3600 eurot), Riho Breivel (3000 eurot), Alar Laneman (2000 eurot). EKRE eurosaadik Jaak Madison annetas koduerakonnale 4000 eurot.