/nginx/o/2012/03/09/1004244t1h1e97.jpg)
Kolm päeva kestnud haridustöötajate streigi käigus tegid õpetajad rea enda olukorda leevendavaid ettepanekuid, mille osas kavatseb liit lisaks 20-protsendisele palgatõusunõudele nüüd ministeeriumi ja omavalitsuste liiduga läbi rääkima asuda.
Õpetajate nõudmistepakett sai streigi käigus täiendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik ütles, et tema lauale on jõudnud õpetajate koostatud ettepanekud oma olukorra parandamiseks. Need on tehtud kohalikel streigimiitingutel Tallinnas, Tartus, Valgas, Sillamäel, Narvas, Kohtla-Järvel ja mujal.
Lisaks palgale käsitletakse neis ülekoormuse vähendamise võimalusi, pensioniarvestust, klasside suurust ja muud. Seni kõige sagedamini esinev ettepanek on vähendada õpetajate antavate klassitundide arvu, mis on põhikoolis praegu 18-24, gümnaasiumis aga 18-22 klassitundi.
«Ettepanek on viia see ühele numbrile – et oleks nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis 18 ja liitklassides, arvestades sealse töö keerukust, näiteks 16 klassitundi nädalas,» sõnas Rondik. «See vähendaks ka palgaprobleeme. Kui näiteks õpetaja annab praegu 24 tundi selleks, et saada täiskoha palka, siis tulevikus saaks ta selle alati 18ga ja kui on rohkem tunde, siis saab ületundide eest täiendavat tasu.»
Liit koondab streigis osalenute arvu ja nende ettepanekud kokku järgmise nädala teisipäevaks. Samal nädalal koostatakse ka ettepanekute pakett, millega hakatakse 2013. aasta osas ministeeriumi ja kohalike omavalitsustega läbi rääkima.
Rondiku sõnul on streik juba andnud käegakatsutavaid tulemusi, sest ministeerium tegi ettepaneku tõsta õpetajate kaht väiksemat alampalgamäära 2013. aastast 700 euroni.
Lisaks on haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo teinud raha leidmiseks ka muid ettepanekuid nagu kokkuhoid üleliia kallitelt õpikutelt, õpetajate täienduskoolituselt või koormuse vähenemine suvevaheaja lühendamiselt.
Kaks esimest ettepanekut on Rondiku sõnul ainult ministeeriumi enda otsustada ja õpetajatel siin palju kaasarääkimise võimalust ei ole. Suvevaheaega pole aga tema sõnul tarvis lühendada, vaid investeerida õppematerjalidesse ja õpetajate koormuse vähendamisse, et sama töö õnnestuks praeguse kooliaja piires senisest paremini ära teha.
Haridustöötajate liit ei välistanud, et õpetajate streik septembris kordub. See otsustatakse aga selle põhjal, kui suures osas septembri lõpuks valmivas riigieelarve projektis õpetajate soovidega arvestatakse.
«Niikaua kui läbirääkimised kestavad, nii kaua mingeid streigiaktsioone ei korraldata. Kui riigieelarve projekt esitatakse riigikogule, siis on selge, kas üldse midagi tuleb. See ministeeriumi jutt on praegu ainult soov, aga seda on ennegi räägitud – pärast selgub, et ei saagi midagi.»